Pakendite liigiti kogumine areneb Eestis jõudsalt. Kuigi sorteerimine on kodudes paranenud, on vaja pingutada, et materjalide ringlussevõtt kasvaks, kirjutab Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann.
- Kõige rohkem väljakutseid on erinevate plastpakenditega, sest nende eristamine sorteerimisel on keerukas, ütleb Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann. Foto: Jake Farra
Aastatel 2022 ja 2023 toimus Eestis pakendite kogumises oluline areng: võib kindlalt väita, et pakendite liigiti kogumine pole kunagi Eestis nii tempokalt arenenud. Siiski tuleb jäätmete materjalina ringlussevõtu kasvatamiseks teha veel olulisi samme: kuigi sortimine on läinud kodudes ja ettevõtetes paremaks, on vaja nüüd saavutada ka järjest parem materjalide ringlussevõtt.
Mis seisus on jäätmekäitluse sektor? Tutvu Äripäeva Infopanga jäätmekäitluse aastaraportiga
SIIN.
Ka seadus kohustab meid selleks ette võtma olulisemaid samme: hiljemalt 2030. aasta 31. detsembriks tuleb pakendijäätmete kogumassist vähemalt 70 protsenti ringlusse võtta, sealjuures plastpakenditest 55%, klaaspakenditest 75% ja paberpakenditest lausa 85%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ringluse asemel kühveldame prügi ahju
Omavalitsused ei tea, mis jäätmeid ja kui palju tekib. Turg aga jäätmemajandust korda ei tee, vaja on jõulist riiklikku reformi, kirjutab Joosep Vimm, Tallinna linnavolikogu keskkonna- ja kliimakomisjoni liige (SDE) ja ringmajanduse edendaja.
Jäätmekäitluse juhid peavad järgmise poolaasta kõige negatiivsemateks mõjutajateks hinnatundlikkust, maksumuudatusi ja toormehinna muutust. Positiivseid tegureid enamik juhte ei näe, selgub Äripäeva Infopanga värskest jäätmekäitluse aastaraportist.
Avalik sektor ei ole jäätmekäitlusega hakkama saanud. Planeeritav jäätmereform suurendab omavalitsuste rolli veelgi, kuid jäätmemajandus tuleks anda hoopiski erasektori kätesse, kirjutab Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude.
Maailm võtab jätkusuutlikkust üha rohkem omaks ning heitmete vähendamise kiire vajadus on saanud selgemaks, seega on biokütused transpordisektori süsinikuheite vähendamisel üks võtmetähtsusega meede. Biokütuseid ümbritsev õiguskeskkond on keerukas ning erineb riigiti oluliselt.