Jaanuar möödus täielikult ESG tähe all, on ju 2025. aasta esimene kestlikkusaruandluse aasta. Samuti kujundasid aasta esimest kuud Trumpi teise ametiaja algus ja valmistumine Vene elektrisüsteemist lahtiühendumiseks.

- Jaanuarikuus paistsid silma ESG-ga alustamine ja eriti kahese olulisuse analüüs, Trumpi teise ametiaja algus ning valmistumine desünkroniseerimiseks.
2025 on esimene aasta, mil suured börsifirmad peavad esitama standarditele vastava ja auditeeritud kestlikkusaruande. Aruandluseks peavad valmistama ka need, kes 2025. aasta kohta raporteerivad.
Selle tähe all Kestlikkusuudiste jaanuar ka möödus. Eriti tugeva luubi all oli kahese olulisuse hindamine, mis on ESG alustala. Kuidas seda teha, jagasime mitme kogemuse pealt.
ESG aruandlus
KPMG uuring näitab, et vaid
vähem kui pooled Eesti suurfirmadest koostavad
kestlikkusaruande. Eesti peamistes väliskaubandusriikides ehk Soomes, Rootsis, Norras ja Saksamaal on aruandluskohuslaste protsent lausa üle 90.
Esitamata ESG aruanne tähendab esitamata majandusaasta aruannet ja sel on
olulised tagajärjed,
tõdeb Grant Thornton.
Kuigi tundub, et kestlikkusaruandlusega on kõik paigas, käib
Euroopas ikka suur sagimine. Nimelt
valmistab Euroopa Komisjon ette nn
omnibuss-ettepanekut, et vähendada bürokraatiat. Huvigruppide arvamused on tugevad ja paketi sisu pole ikka teada.
Praegu kehtivad aga senised direktiivid. Kestlikkusaruannete auditeerimiseks on valmis
kestlikkusvandeaudiitorid, keda on Eestis täpselt 97.
Kes nad on ja mis audiitorfirmas töötavad, vaata
siit.
Kahese olulisuse hindamine
Go Groupi ESG juht Riin Kadarik jagab kogemust, kuidas
ESG-ga alustada. “Kui sa alustad, siis see ikka lööb korra jalad alt ära,” tunnistab ta. Infot on palju, samas eestikeelset teavet napib.
Esimene suurem samm on kahese olulisuse hindamine. Kadarik jagab nõu, kuidas kahese olulisuse analüüsiga pihta hakata ja juhtkonnaga läbi arutada.
Ka
Äripäev tegi kahese olulisuse analüüsi. Küll väiksemas mahus, kuid selline lähenemine sobibki VKE-dele, kel aruandluskohustust ei ole. Selgitame põhjalikult samm-sammult lahti, kuidas ESG alustalaga pihta hakata ja tulemusteni jõuda. Loe ülevaadet, kus näha ka, milline on analüüsi
maatriks lõpptulemusena,
siit.
Sustinere kaasasutaja Marko
Siller põhjendab, miks tasub ka
VKE-del kahese olulisuse analüüsiga vaeva näha. Kas seda analüüsi tuleks teha ühtmoodi nii suurtele kui ka VKEdele? Kuidas ja milliseid eksimusi analüüsi tehes vältima peaks? Sellest pikemalt
saates.
Trump taas võimul
Jaanuaris vannutati teist korda USA presidendiametisse
Donald Trump. Ametiaja esimestel tundidel
allkirjastas Trump korralduse, et USA peab jälle
Pariisi kliimaleppest välja astuma.
SEB jätkusuutliku panganduse juht Tatjana
Vakulenko siiski ei arva, et Trump suudab rohepöörde megatrendi väärata.
Endine õiguskantsler Allar
Jõks on aga kindel, et Trumpi teise ametiaja ja Poola eesistumise valguses on
rohepöörde hoog raugenud ning meil on paar aastat olulisematki, millele keskenduda.
Desünkroniseerimine
8. veebruaril
ühendub Baltikum lahti Vene elektrisüsteemist.
Elering lubab rahulikku desünkroniseerimist, samas on
nimekiri asju, mis võivad valesti minna.
Tarbijadki peavad olema valmis
elektrikatkestusteks.
Tuleb ka välja, et kogu Baltikumi jaoks saab sageduse hoidmise nabanööriks Euroopaga olema vaid
üks õhuliin.
See on tekitanud terava arutelu, milline peaks olema meie energiamiks ja kuidas tagame riigi energiajulgeoleku.
Põlevkivi aeg on läbi,
ütleb Tallinna Sadama juht Valdo Kalm,
Allar Jõks aga põlevkivi maa sisse veel täielikult ei jätaks. Suhtekorraldusfirma Powerhouse konsultant
Andres Reimer toonitab, et Eesti vajab oma, mitte Leedu
elektrijaama. Jätkuvad
tuumaenergia uuringud.
Fermi Energia hakkab tuumajaamale kohta otsima, neil on kahe kolmandiku eestlaste
toetus.
TOP 5 loetumat lugu
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
TKM Grupp on börsiettevõttena üks esimestest, kes esitab kestlikkusaruande. Mõne nädala pärast on tähtaeg. Ressurssi selle valmimiseks on kulunud tohutult ja kõik pole sujunud nii, nagu peaks.
Viimane aeg on alustada 2025. aasta kohta raporteerijatel kestlikkusaruandega. Tänagi alustades on ettevõtja jäänud veidi hiljaks. “See ei tähenda, et aruandest võiks täitsa loobuda. Tasub pingutada ja teha ära kas või pool aruandest,” rääkis Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper.
Kui 2024 oli kestlikkusteemade teadlikkuse kasvu aasta, siis 2025 toob kaasa reaalsed kohustused: vastavalt üle võetud Euroopa Liidu direktiivile peavad ettevõtted hakkama koostama detailseid ESG aruandeid.
Rohepöördele pole alternatiivi, kuid seda tuleb teha ennast petmata, ütleb Rootsi suurima panga SEB Baltikumi jätkusuutlikkuse juht Anders Larsson.
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava GreenDice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“