Kestlikkusuudiste jaanuari paremik: ESG auditist ja eriti kahese olulisuse analüüsist
2025 on esimene aasta, mil suured börsifirmad peavad esitama standarditele vastava ja auditeeritud kestlikkusaruande. Aruandluseks peavad valmistama ka need, kes 2025. aasta kohta raporteerivad.
Selle tähe all Kestlikkusuudiste jaanuar ka möödus. Eriti tugeva luubi all oli kahese olulisuse hindamine, mis on ESG alustala. Kuidas seda teha, jagasime mitme kogemuse pealt.
ESG aruandlus
KPMG uuring näitab, et vaid vähem kui pooled Eesti suurfirmadest koostavad kestlikkusaruande. Eesti peamistes väliskaubandusriikides ehk Soomes, Rootsis, Norras ja Saksamaal on aruandluskohuslaste protsent lausa üle 90.
Esitamata ESG aruanne tähendab esitamata majandusaasta aruannet ja sel on olulised tagajärjed, tõdeb Grant Thornton.
Kuigi tundub, et kestlikkusaruandlusega on kõik paigas, käib Euroopas ikka suur sagimine. Nimelt valmistab Euroopa Komisjon ette nn omnibuss-ettepanekut, et vähendada bürokraatiat. Huvigruppide arvamused on tugevad ja paketi sisu pole ikka teada.
Praegu kehtivad aga senised direktiivid. Kestlikkusaruannete auditeerimiseks on valmis kestlikkusvandeaudiitorid, keda on Eestis täpselt 97. Kes nad on ja mis audiitorfirmas töötavad, vaata siit.
Kahese olulisuse hindamine
Go Groupi ESG juht Riin Kadarik jagab kogemust, kuidas ESG-ga alustada. “Kui sa alustad, siis see ikka lööb korra jalad alt ära,” tunnistab ta. Infot on palju, samas eestikeelset teavet napib.
Esimene suurem samm on kahese olulisuse hindamine. Kadarik jagab nõu, kuidas kahese olulisuse analüüsiga pihta hakata ja juhtkonnaga läbi arutada.
Ka Äripäev tegi kahese olulisuse analüüsi. Küll väiksemas mahus, kuid selline lähenemine sobibki VKE-dele, kel aruandluskohustust ei ole. Selgitame põhjalikult samm-sammult lahti, kuidas ESG alustalaga pihta hakata ja tulemusteni jõuda. Loe ülevaadet, kus näha ka, milline on analüüsi maatriks lõpptulemusena, siit.
Sustinere kaasasutaja Marko Siller põhjendab, miks tasub ka VKE-del kahese olulisuse analüüsiga vaeva näha. Kas seda analüüsi tuleks teha ühtmoodi nii suurtele kui ka VKEdele? Kuidas ja milliseid eksimusi analüüsi tehes vältima peaks? Sellest pikemalt saates.
Trump taas võimul
Jaanuaris vannutati teist korda USA presidendiametisse Donald Trump. Ametiaja esimestel tundidel allkirjastas Trump korralduse, et USA peab jälle Pariisi kliimaleppest välja astuma.
SEB jätkusuutliku panganduse juht Tatjana Vakulenko siiski ei arva, et Trump suudab rohepöörde megatrendi väärata.
Endine õiguskantsler Allar Jõks on aga kindel, et Trumpi teise ametiaja ja Poola eesistumise valguses on rohepöörde hoog raugenud ning meil on paar aastat olulisematki, millele keskenduda.
Desünkroniseerimine
8. veebruaril ühendub Baltikum lahti Vene elektrisüsteemist. Elering lubab rahulikku desünkroniseerimist, samas on nimekiri asju, mis võivad valesti minna. Tarbijadki peavad olema valmis elektrikatkestusteks. Tuleb ka välja, et kogu Baltikumi jaoks saab sageduse hoidmise nabanööriks Euroopaga olema vaid üks õhuliin.
See on tekitanud terava arutelu, milline peaks olema meie energiamiks ja kuidas tagame riigi energiajulgeoleku.
Põlevkivi aeg on läbi, ütleb Tallinna Sadama juht Valdo Kalm, Allar Jõks aga põlevkivi maa sisse veel täielikult ei jätaks. Suhtekorraldusfirma Powerhouse konsultant Andres Reimer toonitab, et Eesti vajab oma, mitte Leedu elektrijaama. Jätkuvad tuumaenergia uuringud. Fermi Energia hakkab tuumajaamale kohta otsima, neil on kahe kolmandiku eestlaste toetus.
TOP 5 loetumat lugu
Seotud lood
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele