Keskkonnahoid on jäänud turunduses ja kommunikatsioonis tagaplaanile, sest see pole inimestele enam nii relevantne, tõdeb Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht Tiia Nõmm.

- Ülemiste keskus otse ületarbimisse ei sekku, kuna nad rendivad pinda ega ise midagi ei müü. “Me otseselt ei saa mõjutada rentnike ärimudelit,” ütleb Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht Tiia Nõmm.
- Foto: Raul Mee
Praegu on fookuses majandus ja julgeolek, mis on tõuganud keskkonnateemad kõrvale. “Need teemad ei kao mitte kusagile, aga see protsess on keeruline ja aeganõudev. Vahepeal tulevad igasugused takistused teele,” ütles Nõmm ja lisas, et tarbija valib täna tooteid ikka hinna, mitte keskkonnanäitajate poolest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Arro lühendaks töönädalat neljale päevale
Teadlane ning haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro ütleb, et majanduses on vaja teha jõulisi muutusi: vähendada tööpäevade arvu, panna poed varem kinni ja loobuda majanduskasvu püüdlustest.
Turundusvaldkond, majanduse sõsar, tuleb ümber kujundada nii, et eesmärgid oleksid taas kooskõlas maailma vajaduste ning moraalinormidega, kirjutab digiturundusagentuuri Nobel Digital tegevjuht Kristiina Tukk.
Rohepööre on praegu segane ja negatiivse varjundiga mõiste. Inimestele tuleb lihtsalt selgitada, mida rohepööre nende elus muudab. Ja sedagi mitte universaalsete sõnumitega.
Euroopa Komisjon kavatseb lõpuks paika seada 2040. aasta kliimaeesmärgi, kuid seda järeleandmistega. Näiteks tahetakse lubada süsinikukrediitide kasutamist, millele seisab Euroopa enda teadusnõukogu vastu.
Pärast regulatiivse surve taandumist on paljudel ettevõtetel tekkinud küsimus: kuidas edasi, kui enam ei öelda, mida teha? Kui reeglid taanduvad, jäävad alles valikud. Just need valikud näitavad, milline on ettevõtte tegelik mõjuvõime.