Erik Puura: “Maailmas on alanud meeletu võitlus loodusressursside ligipääsu eest”
Maailmas on alanud meeletu võitlus loodusressurssidele ligipääsu eest. Või tegelikult on see kogu aeg toimunud, aga varjatumal kujul, kirjutab TTÜ teadus- ja ettevõtlusprorektor Erik Puura.
Kui kliimamuutused ei ole probleem, siis milleks on vaja tunda huvi Ukraina haruldaste muldmetallide ja liitiumi vastu, küsib Erik Puura. Foto: Raul Mee
Mind geoloogina hämmastab ikka ja jälle see argument, mida kliimamuutuste hindamisel kasutatakse: kliima on geoloogilises minevikus muutunud ja on olnud palju kuumemaid perioode. See lause on kahtlemata tõene. Need muutused on seotud laamtektoonikaga ja vulkaanide aktiivsusega, päikesekiirguse muutustega, Maa orbiidi ja telje kaldenurga ning sihi regulaarsete muutustega. Kuid need muutused toimuvad geoloogilises ajas ja neist lühim regulaarne tsükkel on Maa telje sihi muutus perioodiga 23000 aastat.
President Alar Karis kasutas aastapäevakõnes metafoori, et Eesti majanduse hetkeseis on nagu sõidaks jalgrattaga, käsipidur peal - väntad ja väntad aina suurema jõuga, aga sõit kiiremaks ei lähe. Täpne metafoor selle kohta, et meie majandus ja ettevõtlus vajavad muutust.
Praegune majandusmudel on toonud meeletut edu, aga ka hävingut, tõdes ClimaCashi juht ja politoloog Erik Moora. Kuidas peaks majandus muutuma? Moora analüüsib kuue mudeli plusse ja miinuseid.
Aafrika kohvikasvatajad tõdevad, et kliimamuutused raskendavad märgatavalt kohvi valmistamist. Kõikuvad temperatuurid ja tugevad sajud on kaasa toonud lausa 40% väiksema saagi.
Euroopa Liidu jätkusuutlikkuse edendamise üks järgmisi suuremaid verstaposte, suurettevõtete hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD) rakendumine, lükkub selle aasta algul käivitatud administratiivkoormuse vähendamise projekti omnibus valguses suure tõenäosusega edasi ja seda koos muudatustega.