Kuvame kronoloogiliselt viiteid kogu Äripäevas loodud uudissisule. Artikli lugemiseks suuname Teid algsaidile, kus on tarvilik vastava saidi kasutusõiguse olemasolu.
Pärnumaal Lääneranna vallas avati Baltimaade suurim päikesepark. Park koosneb Hiinas toodetud paneelidest, kuna Euroopa tootjad ei suuda hinnaga konkureerida.
Ettevõtete teadlikkus keskkonnaga kooskõlas tegutsemisest on jõudsalt kasvanud ning suuremad organisatsioonid on alustanud juba kestlikkuse aruannetega. Ettevõtte peamised ESG mõjud ja riskid peituvad aga tema väärtusahelas – tarnijad ja teised, kes toote või teenuse loomise protsessis on osalised.
Eesti majanduse seis on märksa parem, kui oleme harjunud tunnistama, kuid investeeringute puudumine on juba avaldanud mõju eelarvele ja kasvupotentsiaalile. Võti võiks siin olla omavalitsuste taskus, kirjutab Utilitas Eesti juhatuse esimees Robert Kitt.
Sustinere tegi seitsmendat korda ESG aruandluse uuringu. Selgus, et aastatega pole seis suuresti muutunud. Kõigest 11% suurfirmadest on ESG raporteerimises üle hea taseme piiri. Välispartneritest oleme igas aspektis kõvasti maas.
Tallinna ettevõtlusauhindade galal kuulutati välja selle aasta parim arendusprojekt, koostööprojekt, särav startija, turismitegu, töökohtade looja, tulevikulahendus ja ringmajandusedendaja.
Riigi- ja erasektori värbamisplaane hinnanud rahvusvahelisest uuringust selgus, et üheksal organisatsioonil kümnest ei ole ESG oskusi. Neist pooled püüavad töötajaid koolitada ja arendada.
Eesti pole veel kestlikuks moepöördeks valmis, kuid see mõjutab ka siinsete tarbijate ostlemisharjumusi, tõdeti Viru Keskuse ja Estonian Fashion Festivali (EFF) korraldatud targa tarbimise päeval.
Euroopa Komisjon saatis 17 liikmesriigile kirja, et alustas rikkumismenetluse, kuna kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD) pole riiklikesse seadustesse üle võetud. Nende seas on ka Eesti.
Äri- ja tarkvaraarenduse ettevõte Net Group hakkab koostöös Eesti suurima äriinfo andmebaasi Creditinfoga arendama rahvusvahelist ESG tööriista. See on mõeldud VKEdele ESG tegevuste elluviimiseks ja kestlikkusaruandluse standardite täitmiseks.
Äririskide rohkes maailmas räägime aina enam loodus-, ettevõtlus- ja regulatiivse keskkonna muutustest, mille mõjul on muutunud ka riskikeskkond. Negatiivsed juhtumid ületavad uudiskünnise, need aga kahjustavad ettevõtete mainet ja väärtust. Riske on palju kulutõhusam ennetada ja maandada, kui neid tagantjärele likvideerida.
Selgusetus majanduskeskkonnas, oskustööjõu vähesus ning taastuvenergia puudus on kolm põhitegurit, mis pärsivad plastitööstuse arengut Eestis, kirjutab Eesti Plastitööstuse Liidu tegevjuht Pilleriin Laanemets.
Eesti fookus peaks olema tehisintellekti ja tervishoiu arendamisel. Tehisintellekt muudab ka majandust kestlikumaks, mistõttu ei pea eraldi rohetehnoloogiale keskenduma, ütleb Euroopa innovatsiooniakadeemia president Alar Kolk.
Keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkus on muutunud ettevõtluses keskseteks teemadeks. Vaatame, kuidas ettevõtted saavad oma toodete keskkonnamõju mõõta ja juhtida.
Metsandust ei käsitleta kliimaseaduse eelnõus piisavalt põhjalikult, kuigi eesmärkide täitmisel on suur lootus just metsandusel, tõdes Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp saates “Mets ja majandus”.
Kui Eesti ja Euroopa Liit tegutsevad maailmas, kus Hiina, India ja USA ei vii ellu mõjusat kliimapoliitikat, siis jääb see võitluseks tuuleveskitega, kirjutab EBSi professor ja rektor Meelis Kitsing Äripäeva essees.
Suurbritannia väljaanne Supply Chain Digital tõi välja 10 peamist tarneahelariski, millega ettevõtjad üle maailma peavad iga päev arvestama. Nende seas on ära märgitud ka ESG.
USA rohemetalli ja kemikaale tootev ettevõte Protio ja Tallinna Sadam allkirjastasid ühiste kavatsuste memorandumi, et uurida e-kütuste tootmise võimalusi. Protio tahab Muuga sadamas toota e-metanooli, jätkusuutlikku lennukikütust ja potentsiaalselt e-NG-d.
Neste avas oma esimese kiirlaadimisjaama Tallinnas 2023. aastal ning alustas nüüd elektriautode kiirlaadimisteenuse pakkumist Pärnus. Uude laadimisjaama on lisatud kasutusmugavusi klientide tagasiside alusel ning ettevõtte eesmärk on muuta elektrisõidukiga Tallinnast Riiga sõitmine veelgi lihtsamaks.
Alexela juht Marti Hääl ja Eveconi juht Karl Kull tahavad kliimaseaduse eelnõus näha selgemat rollide ja vastutuse jaotust. Nad rõhutavad, et esmatähtis peab olema inimeste heaolu, mitte pelgalt heitkoguste vähendamine.
Esimene Baltikumi ESG juhtide uuring keskendus ameti rollile, ülesannetele, väljakutsetele ja juhi taustale. Selgus, et lausa 40% ESG juhtidest vastutab korraga mitme valdkonna eest.