Otsing

Eestis põllumajanduses juhtivat positsiooni omav Maag Agro on enda 2023. aasta andmete põhjal teinud esimese süsinikuheitmete mõõtmise. Ettevõtte eesmärk ei ole vaid optimeerida tootmisprotsesse, vaid panustada aktiivselt ka kestlikkuse ja keskkonnaalaste eesmärkide täitmisse.

Tallinna linnavalitsus võttis täna vastu ringmajanduse arengukava 2035. aastaks. Esimesed sammud puudutavad hankeid, jäätmejaamu ja teadmisi.

Selle asemel, et töötajate erinevusi karta või üritada neid ühtlustada, on edukad organisatsioonid õppinud neid erinevusi strateegiliselt ära kasutama, kirjutab Elisa jätkusuutlikkuse juht Aigi Kukk.

Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.

Selle aasta 2. septembril lõpetavad tegevuse LHV rohelised pensionifondid ning praegused teise samba kuus aktiivselt juhitud fondi liidetakse neljaks. LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu ei usu, et rohelised fondid saaks lähitulevikus plussi viia.

Euroopa Parlamendi komisjon käis välja uued muudatused ESG aruandluse lihtsustamiseks, mis on senistest ideedest märkimisväärselt ulatuslikumad.

Valitsus andis eile pikalt tehtud jäätmereformile heakskiidu. Reformiga muutub kohalike omavalitsuste vastutus ja need, kes prügi ei sorteeri, hakkavad rohkem maksma. Samuti on lootust kergendada paarikümne miljoni euro suurust pakenditasu.

Valitsus kiitis täna heaks pikalt loodud jäätmereformi. Tiheasustuse kortermajades peab edaspidi olema neli konteinerit ning kohalike omavalitsuste vastutus suureneb.

Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega antakse esimene hoonestusluba meretuulepargi rajamiseks Saaremaa läänerannikule. Meretuuleparkide arendamisele on valitsus aga tõmmanud pidurit.

Seni on tundunud, et ettevõtjad ootavad pikisilmi ESG aruandluse edasilükkamist ja leevendusi, kuid Euroopa ettevõtete ulatuslik uuring näitab, et senisele korrale jagub poolehoidjaid rohkem kui lõdvendustele. Sellegipoolest leitakse kehtivas direktiivis hulga paranduskohti.

„Kui ettevõtte soov on tulevikus äri edasi ajada, ja vähesed ettevõtted on üles seatud vaid paariks aastaks, siis jätkusuutlikkusega lihtsalt peab tegelema,“ rõhutab Paulig Grupi turunduse valdkonna juht Mariell Toiger.

Ehitussektor peab üha enam arvestama keskkonnamõjudega. Nordeconi juhatuse liige Deniss Berman selgitas, milliseid roheoskusi valdkond vajab, et vähendada ehitustegevuse mõju loodusele. Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi juht Anti Hamburgi toob esile ka selleks vajaminevad oskused.

Kestlikkusaruandluse standard aitas Eesti Raudteel leida uusi mõjukohti ka pärast seitset aastat jätkusuutlikkuse kohta raporteerimist.

Prügi sorteerimine võib esmapilgul tunduda vähetähtis, kuid tegelikult on sellel oluline mõju keskkonnale. Õige sorteerimine aitab olemasolevaid ressursse tõhusamalt kasutada ja toetab säästlikumat tootmist. Näiteks on taaskasutatud paberi valmistamine oluliselt energiasäästlikum ja keskkonnasõbralikum kui vanapaberi põletamine või uue paberi tootmine.

Seni on välja käidud, et ESG aruandluse kohuslasteks võiksid jääda need ettevõtted, kel töötajaid üle 1000. Omnibus-paketi eestvedajast Euroopa Parlamendi saadik tahaks tõsta lävendi lausa 3000 töötajani.

Euroopal ei ole muud valikut kui keskenduda ringmajandusele, oleme eriti haavatavad kriitilise toorme suhtes. Paljud kitsaskohad teevad ringmajanduse kalliks, kuid Eestiski on esimesi edulugusid, kirjutab Keskonnainvesteeringute Keskuse ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.

Euroopa Keskpank toetab kestlikkusaruandluse lihtsustamist, kuid näeb tõsist ohtu, et liigne lõdvendamine tuleb andmete kvaliteedi arvelt, pärssides läbipaistvaid investeeringuid.

Aprillis jätkasime ESG lihtsustamise edasiminekutega – selgeks sai ajakava ning Eesti ettevõtted jagasid, mida arvavad lihtsustusettepanekutest ja kuidas plaanivad jätkata. Samuti avaldasime arvamusliidrite väärt mõtteid. Vaata, mis on TOP 5 loetumat lugu!

Uuringud näitavad, et juhtimise stiil mõjutab otseselt seda, kui õiglasena tajuvad töötajad tasustamist ja kui motiveeritud nad on. Näiteks leiti ühes uuringus, et kaasava juhtimisstiili korral oli tööga rahulolu 30% kõrgem kui autoritaarse stiili puhul, ütleb juht ja koolitaja Kaido Pajumaa.

Eestis peaks kestlikkusaruandluse puhul küsima mitte, kuidas vähem teha, vaid kuidas teha paremini. Niisugune aruandlus näitab kätte raiskamise kohad ja aitab muuta äri tulevikukindlaks, kirjutab PwC Eesti ESG vanemkonsultant Toomas Toodu.

Kulude asemel tuleb keskenduda hoopis sellele, kui palju ja mis aja jooksul investeering rohepöördesse ühiskonnale tulu toob, tõdeb Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok.

Eesti kaupmehed ei pea üksi kinni maksma Aasia e-poodidest tellitud odava riidekauba kokku kogumise ja taaskasutuse täiendavat kulu. Kindlasti on vaja lahendust kolmandatest riikidest pärit madala kvaliteediga ja lühikese elueaga, kuid väga suure jalajäljega riidekauba taaskasutussüsteemiks, kirjutab tekstiiliinsener ja moetööstuse professionaal Kristel Martis.

Tulevaste seaduste jõustudes peavad paljud tootmisettevõtted oma ärimudelite ringsust ja ressursikasutust hindama ning kus vaja, tegema uuendusi. 2025.a toimunud ESG praktikute aastakonverentsi vestlusringis arutleti selle üle, mis seisus Eesti ettevõtted ringsemale tegevusele üleminekus on ja kas ressursse ringselt kasutades on võimalik äritegevust kasumlikult jätkata.

Eesti Maaülikooli metsateadlane Reimo Lutter näeb vajadust tuua metsanduses rohkem esile teaduspõhiseid otsuseid ja väärtustada koostööd metsaomanikega. Lutteri sõnul on mets ühiskonnas vastuoluline teema, kuid lahendused saavad sündida ainult siis, kui arvesse võetakse nii ökoloogilisi, majanduslikke kui ka sotsiaalseid väärtusi.