- ST
Maag Agro 2023. aasta süsiniku jalajälg: milline mõju on Eesti lihatööstusel keskkonnale?
Eestis põllumajanduses juhtivat positsiooni omav Maag Agro on enda 2023. aasta andmete põhjal teinud esimese süsinikuheitmete mõõtmise. Ettevõtte eesmärk ei ole vaid optimeerida tootmisprotsesse, vaid panustada aktiivselt ka kestlikkuse ja keskkonnaalaste eesmärkide täitmisse.
2023. aasta andmete põhjal tehtud CO2 heitme mõõtmine, mis viidi läbi regionaal- ja põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud põllumajandusettevõtete süsiniku jalajälje hindamise tööriista abil, annab selge ülevaate Maag Agro tegevusega kaasnevatest kasvuhoonegaaside heitmetest, pakkudes väärtuslikku teavet, mida saab kasutada järgmiste sammude kavandamisel ettevõtte kliimamõjude vähendamiseks.
Maag Grupi kestliku arengu juht Ain Soome tõdes, et üks eesmärk on vähendada CO2 heitkoguseid, aga tagada ka selline tegutsemine, mis vastab globaalsetele keskkonnasõbralikkuse ja vastutustundliku ettevõtluse normidele. „Meie eesmärk on viia ellu sellised meetmed, mis aitaksid meil olla konkurentsivõimelised, samas aga püsida usaldusväärsed oma keskkonnamõjude osas. ESG eesmärkide järgimine ei ole enam pelgalt valik, vaid suundumus, mis toob kasu mitte ainult meie ettevõttele, vaid kogu sektorile ja ühiskonnale," rääkis Soome.
Pariisi kliimakokkuleppe järgi peaks lõppeesmärk olema kliimaneutraalsus. Kestliku arengu juht püüab siinkohal säilitada objektiivset vaadet ja tõdeb, et loomsetel saadustel põhinevas toidutööstuses ei ole CO2 heitkoguste puhul number null praeguste teadmiste kohaselt kuigi reaalne. “Süsiniku kogumise ja ladustamise tehnoloogiaid, mis aitaksid ka loomakasvatust nullile lähemale saada, on küll uuritud, aga nende peamiseks miinuseks on kosmiline hind. Nendes tehnoloogiates nähakse võimalust, aga majanduslikus mõttes see ei ole hetkel väga teostatav,” selgitas ta.
Soome toob ka välja, et ühe variandina nähakse süsinikukrediitide ostmist, kuid nendib, et selline äri on võib-olla paljuski rohepesu maiguga.
Üksikasjalik analüüs: Maag Agro süsiniku jalajälg
Ettevõtte 2023. aasta CO2 jalajälje hindamine hõlmas põhjalikku ülevaadet erinevatest tootmisetappidest ja nende mõju, sealhulgas:
- Sööt (63,9% jalajäljest),
- Ostetud põrsad ja tibud (10,6%),
- Sõnnikuhoidla heide (7,4%),
- Ostetud elektrienergia (5,9%),
- Loomade seedemetaan (1,9%).
Tulemuste võrdlus teiste Euroopa riikidega
Kuivõrd avalikke andmebaase, mille põhjal täna võrdlust teha, on pigem piiratult, siis tuleb siin arvestada, et vaatleme ühe ettevõtte spetsiifilisi andmeid võrreldes mitme Euroopa suurriigi keskmistega.
Soome kasutas andmebaasina The Big Climate Database’i, mille on välja töötanud Taani roheline mõttekoda CONCITO koostöös 2.-0 LCA konsultantidega. See pakub tasuta ligipääsu elutsükli hindamisele (LCA), mis sisaldab enam kui 500 tavalise toidu toote kliimajalajälge, mis on saadaval Taanis, samuti Inglismaal, Madalmaades, Prantsusmaal ja Hispaanias.
Tasub ka märkida, et kui Maag Agro kasutas mõõtmisel regionaal- ja põllumajandusministeeriumi välja töötatud süsiniku jalajälje hindamise tööriista, mis põhineb kasvuhoonegaaside protokolli (GHG protocol) metoodikal, siis The Big Climate Database kasutab laiemat elutsükli hindamist (LCA).
Seega tasub võrdlusesse suhtuda kriitiliselt, kuna regionaal- ja põllumajandusministeeriumi tööriist keskendub ühe ettevõtte tasemel tehtud kasvuhoonegaaside mõõtmistele toodetud liha eluskaalu kohta, samas kui The Big Climate Database pakub laiemalt elutsükli hindamisel põhinevat toiduainete keskkonnamõjude hindamist teatud riikide keskmisena.
Sealiha puhul oli Maag Agro seafarmide keskmine CO2 jalajälg 2023. aastal 3,95 kg CO2 ekvivalenti (CO2e) ühe kilogrammi eluskaalu kohta. The Big Climate Database andmetel oli erinevates riikides toodetud sealiha puhul põllumajandusega seotud keskmine jalajälg ühe kilogrammi sealiha kohta järgmine:
- Taani: 4,35 kg CO2e
- Hispaania: 3,82 kg CO2e
- Prantsusmaa: 4,71 kg CO2e
- Suurbritannia: 4,48 kg CO2e
- Holland: 4,05 kg CO2e
Broilerikasvatuse puhul oli Maag Agro famide keskmine jalajälg 2023. aastal 2,52 kg CO2e ühe kilogrammi eluskaalu kohta.
Hetkel kuum
The Big Climate Database’i andmetel oli erinevates riikides toodetud broileriliha puhul põllumajandusega seotud keskmine jalajälg ühe kilogrammi broileriliha kohta järgmine:
- Taani: 2,71 kg CO2e
- Hispaania: 2,59 kg CO2e
- Prantsusmaa: 3,60 kg CO2e
- Suurbritannia: 3,50 kg CO2e
- Holland: 2,92 kg CO2e
2023. aasta kasvuhoonegaaside jalajälje mõõtmine on üks sammudest Maag Agro teekonnal keskkonnasäästlikuma tootmise suunas.
“Praegu mõõdetud andmed andsid kätte baastaseme. Meil on kontserni tasemel vastu võetud jätkusuutlikkuse strateegia, millega oleme seadnud vastavuses kestlikkuse aruande standardiga eesmärgi, kuhu soovime 2030. aastaks jõuda. Meie üldine eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastaks 2030 võrreldes 2023. aastaga 42%, välja arvatud põllumajandusega seotud tegevuste puhul, kus kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk samal perioodil on 30,3%. Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi hiljutiste muudatuste kohaselt tuleb meie kontsernil koostada esmakordselt kestlikkuse aruanne 2027. aasta kohta”, selgitas Soome.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele