Jätkusuutlikkus ei ole juhtkonna või aruandluse asi, vaid peab olema ettevõtte igal tasandil läbi imbunud, ütleb Go Groupi juht Jüri Etverk. Jätkusuutmatu on tema sõnul aga see, kui aruandluskohustus aina kasvab, samas kui sisusse keegi ei süvene.
- Go Groupi juht Jüri Etverk märgib, et esmaminejana ei saa alati konkurentsieelist, sest igas uues valdkonnas on eksimise ja katsetamise võimalus suur. Foto: Aleksander Pedosk
Go Groupi juht Jüri Etverk avab suures intervjuus, kuidas mõtestab juhina jätkusuutlikkust ja mida tähendab see ettevõtte väga erinevates valdkondades. Samuti kritiseerib teravalt üha kasvavat bürokraatia hulka. “Igas valdkonnas, kus tegutsed, tuleb bürokraatiat ainult juurde. Seda, et kuskilt midagi vähemaks jäetakse, ei ole,” nendib Etverk.
Keskkonna- ja kliimateemad tulid avalikkuses tugevalt esile umbes viis aastat tagasi, 2018–2019. Meil on Euroopa Liidu rohelepe, Pariisi lepe on pea kümme aastat vana, Eestis küll alles tehakse kliimaseadust. Kas poliitika liigub nii Eestis kui ka üleilmselt õiges suunas?
Ma väga täpselt poliitikat ei jälgi, aga üldise arengu suhtes olen natuke kurvameelne. Ma arvan, et see tõenäosus, et üks hea asi ära lörtsitakse, on omajagu suur. Ekstremiste, tühistajaid ja bürokraate on omajagu, kes võivad untsu keerata.
Tulles korraks kestlikkusteemast täiesti välja ja võttes näiteks rahvusluse, siis enamik eestlasi mõmiseb positiivselt kaasa, et rahvuslik ärkamine, mis 19. sajandi keskpaigas toimus, oli hea asi ja viis omariikluseni. Täna, kui rääkida rahvuslusest, siis paremäärmuslaste aktiivse tegevuse tõttu on see pigem teema, kus paljud inimesed tunnevad ennast ebamugavalt ega ole päris kindlad, kas oma rahva ja kultuuri armastamine peab ilmtingimata väljenduma võõraste vihkamises ja oma vaadete peale surumises.
Ma kardan, et jätkusuutlikkuses on samad ohud. Väga teravad seisukohad lörtsivad selle teema ära. Kui me suudame mõistusega võtta, siis liigume õiges suunas.
Seotud lood
Kolmandik Balti ettevõtteid tajub kestlikkusega seotud regulatsioone tõsise väljakutsena, selgub SEB uuringust. Peep Jalakase sõnul tehakse investeeringuid regulatsioonide täitmiseks, mitte konkurentsieelise tõstmiseks.
Paneelis Lepp, Veskimägi, Velve, Ruusalepp, Arras
Reedel toimunud tasakaalus majanduse foorumi „Elevant toas“ rahastamispaneelist jäi kõlama toon, mis on meeltmööda tavapärase majandusarengu pooldajatele, aga teeb meelehärmi neile, kes tahaksid majandussüsteemi planeedi päästmise nimel ümber korraldada.
Juhtimistavadele pööratakse keskkonna- ja sotsiaalsetest teguritest vähem tähelepanu, raporteerimiskohustus tõotab seda aga parandada. Riskijuhtimine ei tähenda pelgalt regulatsioonidele vastamist, vaid terviklikku protsessi, rääkisid jätkusuutlikkuse festivalil Impact Day esinenud tippjuhid.
Elisa Eesti juhi Andrus Hiiepuu sõnutsi ei hõlma kestlikkus vaid kliimat ja keskkonda, vaid on palju laiema haardega. Kestlikkusest ei saa enam mööda vaadata, kuid püüdlus selle poole peab tulema ettevõttest seest.
“Energeetikas levib müüt, et vana töötab jätkuvalt edasi ehk saame vana ja fossiilsetel kütustel põhineva mudeliga edasi minna. Kuna investeeringud energeetikasse on suured, siis aus oleks uutesse võimsustesse tehtavate investeeringute kõrvale tuua ka summad, mida on vaja vanade seadmete töökorras hoidmiseks,“ rõhutab saates Utilitase juht Priit Koit. „Sellisel juhul pole need vahed suured ja tuleb investeerida õigetesse asjadesse, sest investeerida tuleb niikuinii.“