Rohereformi osakonna juht: ökomärgised tõstavad usaldusväärsust
Euroopa Liit nõuab ettevõtjatelt, et keskkonnaväited oleksid tõesed ja kontrollitud. Väidete usaldusväärsust aitavad tõestada ökomärgised, kirjutab kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juht Eili Lepik.
Kliimaministeeriumi rohereformi juht Eili Lepik tõdeb, et ökomärgiste taotlemine on pikk protsess, aga annab tarbijatele kindlustunde.
Foto: Kliimaministeerium
Euroopa Komisjon tellis 2020. aastal uuringu, millega analüüsiti enam kui 150 keskkonnaväidet toodetel. Enam kui pooled väidetest olid eksitavad. Jahmatavad tulemused on viinud kahe direktiivi koostamiseni, et kestlikud ettevõtjad saaksid end ausalt turundada ja tarbijad oleksid valeväidete eest kaitstud.
Majanduslikult keerukal ajal on riigi poolt loogiline investeerida sinna, kus idanevad lennukad ideed, kirjutab kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juhataja Eili Lepik Äripäeva arvamusrubriigis.
Rahvusvaheline kaubanduskoda (ICC) on koostanud nimekirja küsimustest, mille abil tuvastada, kas keskkonnaväidetel on tõepõhi all või on neis rohepesu hõngu. Kestlikkusuudised kogus kokku olulised küsimused, mis aitavad lubadusi hinnata.
„Põllumajandust kritiseeritakse, et see on suur saastaja, ning sellepärast tahtsime teada saada, kui halvad siis tegelikult oleme,“ räägib saates Eesti suurima kodumaisel kapitalil tegutseva põllundusettevõtte Agrone Grupi juhatuse liige Margus Muld.