Rohereformi osakonna juht: Eesti võiks olla rohetehnoloogiate kasvulava
Majanduslikult keerukal ajal on riigi poolt loogiline investeerida sinna, kus idanevad lennukad ideed, kirjutab kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juhataja Eili Lepik Äripäeva arvamusrubriigis.
“Meil on juba mitmeid ambitsioonikaid start-up -ettevõtteid, kes on keskkonnahoiu enda võimaluseks pööranud ning kel on potentsiaal kerkida muutuste vedajaks ka väljaspool Eestit,” kirjutab kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juhataja Eili Lepik. Foto: Erakogu
Eesti majandus on olnud kaks aastat languses ning kiire paranemise märke ei paista. Kasvu eelduseks on mitmed tegurid, millest paljusid saame ise mõjutada. Üks võimalus on jõulisemalt arendada kestlikkusele suunatud lahendusi ning kasvatada ka inimeste teadlikkust ja vastuvõtlikkust neid kasutada.
Rohepööre on vajalik ja tuleb vastuseisu kiuste. Küsimus peitub aga selles, kui kiiresti on võimalik fossiilkütuseid taastuvenergiaga täielikult asendada, kui energiatarbimine kasvab ühes inimeste pahameelega.
Kõige olulisemateks ESG teemadeks peavad Eesti tööstusettevõtted energiakasutuse juhtimist, töötajate tervist ja ohutust ning ärieetikat. Suurim murekoht on regulatsioonide keerukus.
ESG nõuetes on palju tuttavat, kuid uus raamistik aitab senisest struktuursemalt ja metoodilisemalt läheneda. Eesmärgid olgu ambitsioonikad, et areneda ja teistega sammu pidada, kirjutab Coop Panga ESG valdkonna juht Johanna-Maria Siilak.
Euroopa Komisjoni mõjuhinnangutest lähtuvalt on aastaks 2030 ikka veel suurem osa maanteel liikuvatest sõidukitest bensiini- või diislimootoriga. Neste partnerlussuhete juhi Mats Hultmani sõnul on tähtis üleminekuajal pakkuda kestlikke kütuselahendusi ka neile sõidukitele ja masinaparkidele, mida ei ole otstarbekas välja vahetada näiteks elektriliste vastu.