Swedbanki ESG juht: väiksematele ettevõtetele pole ESG vajalikkus veel kohale jõudnud
Kõige olulisemateks ESG teemadeks peavad Eesti tööstusettevõtted energiakasutuse juhtimist, töötajate tervist ja ohutust ning ärieetikat. Suurim murekoht on regulatsioonide keerukus.
Swedbanki ESG valdkonna juht Mihkel Tamm tõdes, et Eesti inimesed ei ole kliimamuutuste füüsilisi tagajärgi eriti tugevalt veel tunnetanud Foto: Raul Mee
Swedbanki tööstusuuringust selgus, et Eesti suurettevõtted on hakanud jätkusuutlikkuse muutuste mõju juba tunnetama. Ligi 60% ettevõtetest peavad kõige olulisemateks keskkonnaalasteks mõjufaktoriteks energiakasutuse juhtimist ning jäätmete ja ohtlike materjalide käitlemist.
ESG nõuetes on palju tuttavat, kuid uus raamistik aitab senisest struktuursemalt ja metoodilisemalt läheneda. Eesmärgid olgu ambitsioonikad, et areneda ja teistega sammu pidada, kirjutab Coop Panga ESG valdkonna juht Johanna-Maria Siilak.
Kestlikkusaruandlus on tulemas selleks, et jääda. Kestlikkusmõjusid mõõta ja mõista on oluline eelkõige neil ettevõtetel, kelle peamised koostööparnterid on aruandluskohuslastest suurfirmad. Seda eriti Skandinaavia turgudel, räägiti Telia MeetUpi kestlikkusmõjude teemalisel seminaril.
Kestlikkusaruandluse ja ESG maailmas on palju ingliskeelseid lühendeid, mis kipuvad minema segamini. Anname selge ja kompaktse ülevaate, mida miski lühend tähendab ja keda puudutab.
Transpordisektoris on energiasääst ja keskkonnamõju üha enam fookuses. Surve on järk-järgult sõiduvahendeid välja vahetada keskkonnasõbralikemate vastu, ent üleminekuajal on tarvis alternatiive. Neste lahendus on taastuvtoorainest vedelkütus, mida toodetakse jäätmetest ja jääkidest ning mille kasutamine säästab keskkonda.