Maakera kaitsev osooniauk on väiksem kui varem tänu sellele, et loobutud on pea täielikult osooni kahjustavatest ainetest. See aitab hoida nii inimeste kui looduse tervist.
Osooni kahjustavaid kemikaale kasutati külmikutes, kliimaseadmetes, tuletõrjevahus ja suisa juukselakkides.
Foto: Andras Kralla
Osoonikihi kaitsmiseks ühinesid riigid 40 aastat tagasi Viini konventsiooniga ja sõlmisid 38 aastat tagasi Montréali protokolli. Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) värskeim ülevaade näitab, et pingutused on vilja kandnud: maakera kaitsev osooniauk on väiksem kui varasematel aastatel.
Eelmisel aastal paika pandud nõue, et biojäätmeid tuleb eraldi koguda, on värske uuringu järgi vilja kandnud. See annab lootust ka pakendite kogumiseks, mis on jäätmemajanduses üks suuremaid probleeme.
Taastuvenergiast rääkides tuleks rohkem rõhuda kasuteguritele, mida arendus kohalikele inimestele toob, märkis analüütik ja politoloog Tõnis Leht Äripäeva raadios. “Üldine õhustik ei ole roheteemadel lihtsamaks läinud, aga toimivad argumendid on olemas,” sõnas Leht.
Kuigi kliimamuutuste küsimus peaks olema elukeskkonna tuum, jääb see Eesti erakondadele kohalike valimiste kontekstis parimal juhul kõrvalteemaks, kirjutab politoloog Lauri Peterson.
"Keskealine valge mees" ehk traditsioonilise juhi arhetüüp on tegelikult kestlikkuse etalon – stabiilse ja ellujääva äri sümbol, kelle najal on püsinud Eesti ettevõtlus ja majandus. Miks jääb aga mulje, et majandusvedurid eelistavad tuleviku ärimudelite disainimisest ja käima lükkamisest kõrvale jääda?