Eelmisel aastal paika pandud nõue, et biojäätmeid tuleb eraldi koguda, on värske uuringu järgi vilja kandnud. See annab lootust ka pakendite kogumiseks, mis on jäätmemajanduses üks suuremaid probleeme.

- Kuigi toidujäätmete liigiti kogumine on märgatavalt paranenud, viskavad inimesed ikkagi toitu koos pakenditega minema.
- Foto: Liis Treimann
Keskkonnaagentuuri värskest prügiuuringust selgub, et segaolmesse satub endiselt prügi, mida oleks mõistlik liigiti koguda ja ringlusse suunata. Peamiselt on segaprügi hulgas biojäätmed, paber ja kartong ning plast, mida kõike on pisut üle 20%. “Siin on ruumi veel küll, kuidas liigiti kogumist arendada,” ütles uuringu üks läbiviijatest Harri Moora.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Surve ringmajanduseks on veel madal, kuna mõõdame edu endiselt asjades, tõdeb Ragn-Sellsi juht Kai Realo. Siiski peitub tema sõnul ringses mudelis lisatulu, mis tõuseb eriti esile majandusraskustes.
Euroopa Parlament kiitis heaks toidu- ja tekstiilijäätmete uued reeglid, et vähendada toiduraiskamist ja kuhjuvaid tekstiilihunnikuid.
Valitsus andis eile pikalt tehtud jäätmereformile heakskiidu. Reformiga muutub kohalike omavalitsuste vastutus ja need, kes prügi ei sorteeri, hakkavad rohkem maksma. Samuti on lootust kergendada paarikümne miljoni euro suurust pakenditasu.
Aastate eest loodud prügikorralduse meetmed pole siiani oodatud muutusi toonud. Nii sõidame sama raja peal edasi ja ilmselt teeme seda ka peale jäätmereformi jõustumist, kirjutab Tootjavastutusorganisatsiooni juhatuse liige Kristiina Dreimann.
"Keskealine valge mees" ehk traditsioonilise juhi arhetüüp on tegelikult kestlikkuse etalon – stabiilse ja ellujääva äri sümbol, kelle najal on püsinud Eesti ettevõtlus ja majandus. Miks jääb aga mulje, et majandusvedurid eelistavad tuleviku ärimudelite disainimisest ja käima lükkamisest kõrvale jääda?