Kümnendi suurimale prügireformile anti heakskiit. Kai Realo: turg avaneb ja konkurents suureneb
Valitsus andis eile pikalt tehtud jäätmereformile heakskiidu. Reformiga muutub kohalike omavalitsuste vastutus ja need, kes prügi ei sorteeri, hakkavad rohkem maksma. Samuti on lootust kergendada paarikümne miljoni euro suurust pakenditasu.
Ragn-Sellsi juht Kai Realo näeb, et suurte tegijate nagu Ragn-Sellsi ja Eesti Keskkonnateenuste kõrvale tekib tänu reformile väiksemaid ettevõtjaid, kes tegelevad vaid jäätmeveoga.
Foto: Andras Kralla
Üks peamine muutus on see, et lahku lüüakse jäätmete vedamine ja käitlemine. Praegu teevad kohalikud omavalitsused kontsessioonilepingu, mis hõlmab nii jäätmevedu ja -käitlust kui ka teisi korralduskulusid. Reformiga antakse kohalikele omavalitsustele kohustus korraldada vedu ja käitlus kahe erineva hankega.
Valitsus kiitis täna heaks pikalt loodud jäätmereformi. Tiheasustuse kortermajades peab edaspidi olema neli konteinerit ning kohalike omavalitsuste vastutus suureneb.
Valitsuse väljakuulutatud jäätmereform tekitab praegustes suurtes prügivedajates ja -käitlejates nii toetavaid kui ka eitavaid reaktsioone, kuid ühes ollakse kindel: nii odav jäätmevedu ei tule, kui minister lubas.
Euroopal ei ole muud valikut kui keskenduda ringmajandusele, oleme eriti haavatavad kriitilise toorme suhtes. Paljud kitsaskohad teevad ringmajanduse kalliks, kuid Eestiski on esimesi edulugusid, kirjutab Keskonnainvesteeringute Keskuse ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.
Teiseste toormete tõhus kasutamine ei ole pelgalt keskkonnaprojekt, vaid muutub üha enam majanduslikuks paratamatuseks, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi mineraalsete toormete ekspert ja ringmajanduse tuumiklabori liige Rutt Hints.
„Kui ettevõtte soov on tulevikus äri edasi ajada, ja vähesed ettevõtted on üles seatud vaid paariks aastaks, siis jätkusuutlikkusega lihtsalt peab tegelema,“ rõhutab Paulig Grupi turunduse valdkonna juht Mariell Toiger.