„Jäätmevaldkond on olnud sisuliselt muutumatu üle kümne aasta – süsteem on killustunud ja läbipaistmatu. Kuhjunud probleeme ei lahenda enam ükski pisiparandus,“ ütles taristuminister Kuldar Leis. Ta lisas, et jäätmeid õigesti töödeldes saame arendada uut tööstust, kuid selleks on vaja toimivat ahelat, mida reformiga tahetaksegi luua.
Seotud lood
Valitsuse väljakuulutatud jäätmereform tekitab praegustes suurtes prügivedajates ja -käitlejates nii toetavaid kui ka eitavaid reaktsioone, kuid ühes ollakse kindel: nii odav jäätmevedu ei tule, kui minister lubas.
Vana mööblit ja märkimisväärset osa puidust ehitusjäätmeid Eestis taaskasutada ei saa ning need tuleb Lätti vedada. Karm regulatsioon ja elektrijaamade pikaleveninud moderniseerimine on Eesti ilma jätnud tervest töötlemise allsektorist ja ka odavast toorainest.
Kliimaministeerium pakkus kohalikele omavalitsustele JOKK-lahenduse, kuidas tekstiilijäätmetega tegelemisel karmimaks läinud reeglitest mööda pääseda.
Euroopal ei ole muud valikut kui keskenduda ringmajandusele, oleme eriti haavatavad kriitilise toorme suhtes. Paljud kitsaskohad teevad ringmajanduse kalliks, kuid Eestiski on esimesi edulugusid, kirjutab Keskonnainvesteeringute Keskuse ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.
Pärast regulatiivse surve taandumist on paljudel ettevõtetel tekkinud küsimus: kuidas edasi, kui enam ei öelda, mida teha? Kui reeglid taanduvad, jäävad alles valikud. Just need valikud näitavad, milline on ettevõtte tegelik mõjuvõime.
Enimloetud
2
4
Riik tahab täielikult vabatahtlikku aruandlust
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Töötajate arv kõigub 250 ja 10 000 vahel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele