Tallinnas Lilleküla ringmajanduskuses oli kasutamiskõlbmatu tekstiili ning jalanõude konteiner täis ning tööl olnud operaatori sõnul oli juba tellitud konteineri äravedu. Kuhu konteineri sisu viiakse, seda ta ei teadnud. Foto: Liis Treimann
Nõuanne kulub marjaks ära – Eesti on üle võtnud reeglid, mida on sisuliselt võimatu täita.
Selle aasta algusest on Eestis kohustus koguda liigiti tekstiilijäätmeid. Kohta, kuhu oma räbaldunud rõivaid saata, aga pole. Sillamäele plaanitakse küll tekstiilijäätmete keskust, kuid seegi valmib kõige varem pooleteise aasta pärast.
Sillamäele planeeritav Greenfuli tootmiskompleks, mis hakkab tekstiilijäätmetest ehitusmaterjale tootma, sai Ida-Viru õiglase ülemineku fondist kokku 39 miljonit eurot toetust.
Kaheksateist aastat tagasi kiirlaenuäri püsti pannud, hiljem isiklikku pankrotti varisenud ettevõtja Toomas Allikas on pööranud oma elus uue peatüki. Äri, mis kasseeris hiigelintresse ning teenis tulu inimeste pisaratelt, on jäänud selja taha.
Rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks on ringmajandus vältimatu, kuid riiklikud toetusmeetmed jäävad nõrgaks. Praeguste tingimustega ei hakka ettevõtja toetuse taotlemisega tõenäoliselt vaeva nägemagi, kirjutab Jane Oblikas, kes on konsultatsioonifirma HI advisory partner ning ringmajanduse ekspert ja käitumisdisainer.
Euroopa Liidu jätkusuutlikkuse edendamise üks järgmisi suuremaid verstaposte, suurettevõtete hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD) rakendumine, lükkub selle aasta algul käivitatud administratiivkoormuse vähendamise projekti omnibus valguses suure tõenäosusega edasi ja seda koos muudatustega.