Inimesed, inimesed, inimesed – seda nii riigiaparaadis kui ka eraettevõtluses. Inimesed on kõige olulisemad. Ükski süsteem või struktuur ei vii ennast ise ellu. Muudatused saavad teoks ainult tänu töötajatele, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Laura Saks oma magistritööl põhinevas Äripäeva essees.

- Ajakirjanik Laura Saks rõhutab oma Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritööl põhinevas arvamusloos, et reformi planeerimise protsessi ei tasu alahinnata.
- Foto: Andras Kralla
Sellest lihtsast, ehk isegi iseenesestmõistetavast tõest kiputakse mööda vaatama siis, kui käsil on suured ja kiired reformid. Kui ambitsioonikas plaan on paberil valmis ja aetakse taga efektiivsust ja eesmärke. Kuid just töötajate kaasamine, arusaam eesmärgist, koostöö ja sisemine motivatsioon määrab lõpuks reformi tegeliku tulemuse.
Seda näitas selgelt ka minu Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö, kus uurisin kliimaministeeriumi loomist erinevate avaliku sektori reformimudelite kaudu, aga ka muudatuste juhtimise kontekstis.
Kuid mis siis tehti kliimaministeeriumi loomisel hästi, kus on veel arenemisruumi ning mida tasub arvesse võtta ükskõik millise muudatuse tegemisel?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Kliimaministeerium saatis asjaosalistele uue, esimesest versioonist märksa õhema kliimaseaduse eelnõu. Madalamale toodud 2040. aasta eesmärk erineb Euroopa Liidu omast.
Uue kliimaseaduse eelnõu kõrvale tulevad ka valdkondlikud teekaardid, mida ministeerium hakkab sügisest looma, riigikokku peaks seadus jõudma sel aastal.
Valitsus kiitis lõpuks heaks riikliku energia- ja kliimakava (REKK) ajakohastamise, kuid selles ei arvestata loodava kliimaseadusega, kuna seaduse tegemine on topanud, aga Eestil on vaja, et Euroopa Komisjon lõpetaks meie suhtes algatatud rikkumismenetluse.
Baltikumi taastuvenergia areng sai hiljuti olulise täienduse - Leedus, Pakruojise rajoonis, avati ametlikult Ramonaičiai päikesepark, mis on üks piirkonna suuremaid ja tehnoloogiliselt arenenumaid. Projekti arendajaks on Acme Grupė koosseisu kuuluv Acme Solar Group. Tegu on esimese sedavõrd mahuka päikesepargiga Leedus, mis valmis täielikult kohaliku kapitali toel.