• ST
  • 14.07.25, 14:59

Markus Hääl: loome linnaruumi, kus tahaksid elada sõbrad, võõrad ja me ise

Põhja-Tallinnasse Hundipea linnajagu rajav ettevõtja Markus Hääl usub, et kestlikkuse edendamine ei vaja revolutsioonilisi, vaid tähendusrikkaid muutusi. “Alustada saab iseenda elustiili muutmisest, mis suuri kärpeid ei nõua, kuid suurt rolli mängivad,” rääkis ta raadiosaates “Juhtides tulevikku”.
“See, kuidas sa ise liigud, millega tööl käid – sellel kõigel on suur roll,” ütleb Hundipea linnajagu rajav ettevõtja Markus Hääl.
  • “See, kuidas sa ise liigud, millega tööl käid – sellel kõigel on suur roll,” ütleb Hundipea linnajagu rajav ettevõtja Markus Hääl.
  • Foto: Hundipea
Markus Hääl on viimastel aastatel teadlikult oma eluviisi muutnud, kuid musternäiteks end siiski ei pea. “Olen kasvanud vanemate ja tuttavatega, kes on väga autopõhised olnud. Täna käin ma tööle jalgrattaga, sest kesklinnas tunnen, et nii on mugavam,” rääkis ta ja lisas, et pere ainsa autoga käiakse Käsmus, kus abikaasa peab poodi ja saab puhata.
Transpordis on ta märgatava muutuse teinud ka lennuharjumustes pärast seda, kui avastas, et on ettevõttes kuue kõige suurema jalajälje tekitaja hulgas. Täna ei mahu ta enam esimese 20 sekka. “Valin nüüd palju teadlikumalt, millal lendan ja millal mitte,” nentis ta.
Hääl näeb, et Eestis on palju ruumi kestliku innovatsiooni arendamiseks. Kui rohepööre tundub tihti keeruline ja kulukas, siis tema sõnul peaks tegema lihtsaid samme, mis ei nõua suuri investeeringuid, näiteks sööma vähem steiki ja liikuma auto asemel muul moel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Muutused ei sünni üleöö, vaid võtavad aega. Hääl tõi näiteks Kopenhaageni, mis on tuntud rattalinn, kuid sealgi võttis rattakultuuriga harjumine omajagu aega. Kõik sai alguse 1970. aastatel, mil kütust nappis ja pühapäeviti keelustati autosõit. Linna infrastruktuuri asuti järk-järgult arendama ja täna on rattaga sõitmine Kopenhaagenis tavapärane eluviis.
Tähtis on näidata eeskuju. Hääl usub, et muutuste juhtimine algab ülevalt, sest kui juhtide seas on näha vastupanu, lüüakse ka allpool käega. “See, kuidas sa ise liigud, millega tööl käid – sellel kõigel on suur roll. Ma kasutan korduvkasutatavat pudelit, kohvitopsi. Usun, et see paneb ka teised inimesed sarnaselt käituma,” märkis ta.

Kodukoht koos inimestega

Laiemat pilti ja linnade arengut vaadates on Hääle sõnutsi oluline, et keskkonnasõbralik areng ei jääks pelgalt teooriaks, vaid liiguks järk-järgult igasse töökohta ja eluasemesse.
Linnades pole oluline üksnes tarbimise vähendamine, vaid ka linnaehituse ja infrastruktuuri muutmine, märkis ta. Hääl toob esile, et Hundipea linnaosa arendus on heaks näiteks kestlikust elukeskkonnast, mille loomiseks on tähtis tasakaalustada ruumi kvaliteeti ja elukeskkonda.
Ta usub, et kvaliteetne ruum, mis muutub aina määravamaks elukoha valikul, suudab inimesed taas üksteisega suhtlema panna. “Hundipea on pikaajaline projekt, mis keskendub mitte ainult rohelisemale tegutsemisele ja säästlikkusele, vaid ka inimeste heaolu tagamisele. Me tahame luua keskkonna, kus tahaksime elada ise, meie sõbrad ja ka inimesed, keda me ei tunne,“ rääkis ta.
Nad on kaasanud juba inimesi, kes soovivad piirkonnas tegutseda, et saada üheskoos aru, milliseid soove ja visioone päriselt ellu viia. “Me ei saa luua kodu- ega ärikeskkonda inimesele, öeldes, et see on valmis ja sulle meeldib see,” möönis ta.

Me ei tunneta suurt probleemi

Kui inimesed on valmis oma eluviisi muutma ja teadlikumalt keskkonnale mõtlema, siis on Hääle sõnutsi võimalik saavutada pikaajaline tasakaal, kus jätkusuutlikkus ei ole enam üksikinimeste algatus, vaid igapäevane praktika hoopis laiemal skaalal.
Selleks on vaja luua vundament ja paika panna visioon, kuna tänased otsused mõjutavad meid aastakümneid. Pika vaatega Hundipeal on tema sõnul selleks edumaa. “Meie eelis on see, et meil on elektrivõrguettevõte, vee-ettevõte, sadam ja me teenime tulu, mille reinvesteerime oma tegevustesse. Meil on osanikud, kes vaatavad tulevikku, ja ärimudel, mis tegemisi toetab,” kirjeldas ta ja lisas, et projekti on täna investeeritud 2 miljonit eurot.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ka Hundipea jälgib oma tegevuste heitkoguseid. Eelmisel aastal kasvas nende süsiniku jalajälg Hääle sõnul 18%.
Neil on suured laevad, mis lülitavad küll elektril töötades diiselmootorid välja ega paiska tänu sellele õhku emissioone ja tekita müra, kuid elektrist tulev süsiniku jalajälg tekib ikkagi nende tabelisse. Samuti ostsid nad ära sadamas asunud vanad kraanad, mida siiani kasutavad. Ostes kerkis aga kraanade elukaare tõttu taas nende jalajälg. Kui saata kraanad vanametalli ja ringlusse, siis väheneks ilmselt taas jalajälg, rääkis Hääl.
Hääle sõnul on keeruline süsinikuheidet kvantifitseerida. “Me ei näe ja ei tunneta suuremat probleemi, kuid kui ühel hetkel on kadumas päris loodus… Kui ostame ühel hetkel Hiinas toodetud tehismett, siis on hilja. Ja täna me seda veel ei taju,” nentis ta.
Saateformaadile omaselt esitas Markus Hääl järgmisele külalisele küsimuse: kuidas jõuame sinna, et kui oleme ühiskondliku kokkuleppe teinud, üritame seda ka järgida ning kui see ei toimi, läheme edasi?
Äripäeva raadio saatesarjas „Juhtides tulevikku“ avavad tippjuhid, kuidas nemad oma ettevõtet kestlikuma arengu suunas juhivad. Igas saates on külas üks Rohetiigrisse kuuluva ettevõtte juht, keda usutleb saatejuht Rivo Sarapik. Raadiosaade valmib koostöös Äripäeva portaaliga Kestlikkusuudised. Saade on eetris kord kuus neljapäeviti.
Markus Hääl: see on müüt, et kestlik on kallis
00:00

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kestlikkusuudised esilehele