Keskkonnakaitsjad tahavad, et pool ELi eelarvest kuluks kliimale
Keskkonnaühendused paluvad riigiasutustelt, et Eesti seisaks Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimistel plaanitust märgatavalt suurema kliimarahastuse eest.
Euroopa Komisjon eesotsas Ursula von der Leyeniga paneb paika ELi pikaajalist eelarvet aastateks 2028-2034. Foto: AFP/Scanpix
Euroopa Komisjon tuli juuli keskel välja ELi mitmeaastase eelarve kavaga aastateks 2028-2034, mille kogumaht on 2 triljonit eurot. Kava järgi läheks 35% eelarvest ehk üle 700 miljardi euro keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks.
Kliimaministeerium saatis asjaosalistele uue, esimesest versioonist märksa õhema kliimaseaduse eelnõu. Madalamale toodud 2040. aasta eesmärk erineb Euroopa Liidu omast.
Euroopa Keskpank nõuab kliimariskide hindamist ja vajab selleks ettevõtetelt andmeid, mis muutub aga oluliselt raskemaks, kui Euroopa Liit kavatseb nii ulatuslikult kestlikkusaruandlust lihtsustada.
Taastuvenergia osakaal kasvab üle maailma. Eesti on taastuvenergia arendamises tihedas konkurentsis naaberriikidega, ent takerduv riigi poliitika tõukab investeeringuid eemale.
"Keskealine valge mees" ehk traditsioonilise juhi arhetüüp on tegelikult kestlikkuse etalon – stabiilse ja ellujääva äri sümbol, kelle najal on püsinud Eesti ettevõtlus ja majandus. Miks jääb aga mulje, et majandusvedurid eelistavad tuleviku ärimudelite disainimisest ja käima lükkamisest kõrvale jääda?