Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Foto: ZUMAPRESS.com/Scanpix
Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku muuta ELi kliimaseadust ja kehtestada 2040. aastaks eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 90% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega.
Euroopas jätkuvad laastavad kuumalained, lõunas on temperatuur küündinud lausa 46 kraadini. Äärmuslike ilmastikuolude tagajärjed lähevad Euroopale aastas maksma 40-60 miljardit eurot.
Euroopa Liit on veebruarist saati asunud ulatuslikult kärpima kestlikkusregulatsioone, et vähendada ettevõtete halduskoormust. Rutakate poliitiliste otsustega on kõrvale heidetud tehnilised eksperdid ja eiratud reegleid, mis võib lõpuks viia kohtuteeni.
Euroopa Komisjon kavatseb lõpuks paika seada 2040. aasta kliimaeesmärgi, kuid seda järeleandmistega. Näiteks tahetakse lubada süsinikukrediitide kasutamist, millele seisab Euroopa enda teadusnõukogu vastu.
Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriike, toetab suuremaid kestlikkusaruandluse ja hoolsuskohustuse direktiivi kärpeid, kui Komisjon veebruaris välja käis.
„Põllumajandust kritiseeritakse, et see on suur saastaja, ning sellepärast tahtsime teada saada, kui halvad siis tegelikult oleme,“ räägib saates Eesti suurima kodumaisel kapitalil tegutseva põllundusettevõtte Agrone Grupi juhatuse liige Margus Muld.