Kas kestlikum ja mõistliku hinnaga ühistransport on võimalik?

Raamat rõhutas Neste seminaril, et kestlikum ühistransport eeldab põhjalikku arvestamist näiteks sellega, millised sõidukid on juba kasutuses, milliseid piiranguid ja võimalusi toovad kaasa erinevad kütuseliigid ning millised on konkreetsete bussiliinide vajadused. Tema sõnul ei ole olemas ühtset lahendust, mis sobiks kõigile olukordadele. Veel rõhutas ta, et lisaks keskkonnasäästlikkusele peab ühistransport olema ka kuluefektiivne. „Hästi läbimõeldud ühistransport peab pakkuma kaasaegset ja rohelist teenust, jäädes samas reisijale tasukohaseks ja ettevõttele majanduslikult mõistlikuks,“ märkis Raamat. Teenuse hinda mõjutavad muu hulgas aktsiisid ja bussijuhtide palgad.

95% transpordisektori heitkogusest tuleb Eestis maanteetranspordist, millest omakorda kõige suurema osa moodustavad sõiduautode heitmed. Eriti probleemsed on süsinikuheite poolest lühikesed linnasõidud, mille saaks hõlpsasti asendada ühistranspordi või kergliiklusvahenditega.

Busside süsinikuheide moodustab kogu maanteetranspordist Eestis ligikaudu kuus protsenti (132 000 tCO2, 2022), kuid lisaks tuleb näha ühistranspordi eelistamise mõju sõiduautode kasutamisele asulas ja ka linnade vahel. Kõige suurema mõjuga keskkonnale on linna- ja maakonnaliinid, millest kumbki põhjustab umbes kolmandiku busside süsinikuheitest. Linnaliinidest on omakorda kõige suurem süsiniku jalajälg Tallinnas, kus bussid läbivad aastas 35 miljonit kilomeetrit.

Sobivaimate lahenduste leidmisel ühistranspordi jaoks avaldavad märkimisväärset mõju juba tehtud investeeringud ja olemasolev taristu. Raamat viitas maksustamise osatähtsusele. Hiljaaegu on masinapark asendatud sõidukitega, mis tarbivad subsideeritud taastuvkütuseid. Asulates ja maakondades on eelistatud elektril ja biogaasil sõitvad bussid.

Suund elektrisõidukite kasutuselevõtuks on kasvamas, sest need bussid on vaiksemad ja hoiavad linnaõhu puhtama, kuid samas tuleb silmas pidada ka, et kasutatav elektrienergia oleks toodetud taastuvatest allikatest. “Roheenergial sõitvad bussid on oluline samm kestlikuma linnatranspordi suunas, aidates vähendada keskkonnamõjusid ja energiakulu. Kuigi elektribussi kasutamine on praegu veel veidi kallim, kui tavalise diiselmootoriga bussiga reisijate vedamine, siis keskkonnavõit tasub lisakulu kuhjaga ära,” tõdes ta.

Mart Raamatu sõnul aitaksid täiselektrilised bussid märkimisväärselt vähendada ühistranspordi keskkonnajalajälge Eestis ning muudaksid bussisõidu inimestele atraktiivsemaks. Samas tuleb iga energialiigi puhul hinnata selle sobivust konkreetsete vedude jaoks. Elektribusside kasutamisel tuleb arvestada suurt sõltuvust laadimistaristust ning piiratud paindlikkust. Linnaliinidel pole see probleem, kuna sõidugraafikud on ette teada ja laadimistaristu saab kesksetesse kohtadesse rajada. Kaugliinide ja tellimusvedude puhul oleks olukord keerulisem, kuna need nõuavad suuremat paindlikkust ja laiaulatuslikku laadimisvõrgustikku, mida praegu napib.

Kõrvutades energiaallikatena elektrit, biometaani ja fossiilset diislikütust, on lõpphind vedajale Raamatu sõnul marginaalne. Lisavõimalust kestlikuma reisijateveo pakkumiseks võimaldaks HVO, nagu näiteks Neste MY™ taastuvtoorainetest diislikütus, mis vähendab veeremi kasvuhoonegaaside emissiooni võrreldes fossiilsete kütustega keskmiselt 90* protsendi võrra, võrreldes fossiilse diisliga.

Vaatamata heitkoguste vähendamise mõjule, ei ole Eestis aga taastuvdiisli kasutuselevõtu jaoks loodud samaväärseid tingimusi, võrreldes teiste taastuvtoorainest kütuselahendustega. “Taastuvdiisel sobib hästi paindlikkust nõudvatele bussivedudele ehk kaugliinide ja tellimusvedude jaoks. Selle laialdasemaks kasutuselevõtuks on vajalik, et ebavõrdne toetuste jagamine lõpetataks,” rääkis Raamat.

Raamat rõhutas, et kõik taastuvtoorainest kütused peaksid saama võrdsed võimalused, see tooks tema hinnangul juurde ka uusi lahendusi ja turuosalisi. “Praegu toetab riik vaid kindlat liiki taastuvtoorainest kütuseid, kuid ainult nende abil ei täida me seatud heitkoguste vähendamise nõudeid vajalikus tempos. Ka riigi huvides peaks olema ambitsioonikas, nutikas ja kliendi vajadusest lähtuv veosektor ning just seda võiks ergutada.”

Õigesti suunatud toetused võivad avaldada suurt mõju, sest ilma nendeta peavad transpordikorraldajad kandma märkimisväärseid lisakulusid kestlikumale transpordile üleminekul. Nii elektri kui ka biometaani kasutamine nõuab näiteks kallist sõidukiparki ning eraldi taristu rajamist, mis omakorda piirab vedude korraldamise paindlikkust. Taastuvdiisli eelis seisneb selles, et seda saab kasutada olemasolevate busside ja taristuga, ning ka selle müügikohtade arv kasvab pidevalt.