Maapõuest tuleb kümneid tonne ressurssi, mis kahekordistaks teede eluiga

Energiasalv rajab Paldiskisse vesisalvestit võimsusega 500 megavatti, ehituse käigus peaksime kätte saama ligi 38 miljonit tonni gneissi. Vesisalvesti peaks valmima 2031. aastal, väiksemas mahus võiks see elektrit salvestada kaks aastat varem.

Gneissi saaks kasutada pea kõikides teedekihtides ja sellega saaks asendada graniiti, mida impordime praegu põhjanaabritelt. “Ma ei näe takistust, et gneiss asendaks kogu teede vajaduse mitte ainult viieks aastaks, vaid ka 10, 15, 20 aastaks,” ütles saates insener ja TalTechi teetehnika lektor Ain Kendra.

Kui peakillustikust aluskiht kestab 20 aastat, siis gneissist alus võiks vastu pidada 40 aastat.

Täna me oma loodusvarasid mõistlikult ei väärinda, tõdes samuti teedeehituse taustaga insener Alar Tooming, kes on täna Rail Baltica projektijuht.

“Kui me kvaliteetseid materjale liiga palju mulletes või katendites ära kasutame, siis meie lapsed või lapselapsed ei saa enam toota [teid] kvaliteetsetest materjalidest, vaid sõna otseses mõttes nad peavad hakkama sitast saia tegema,” rääkis Tooming.

Samuti rääkisid insenerid saates, miks ei kasuta me laialdaselt Rail Baltica ehitusel aherainet, nagu viis aastat tagasi raudteetrassi planeerimisel lubati.

Ka kirjeldasid Kendra ja Tooming tänase teedeehituse ja materjalikasutuse probleeme ning lahendusi.

Küsis Karmen Laur.