Eestlased on Euroopas kõige kliimaskeptilisemad

Eesti inimesele läheb korda metsandus, mitte kliima ja lähiaastail süveneb skepsis nii inimestes kui poliitikas veelgi, tõdevad politoloog Tõnis Leht ja ettevõtja Mihkel Tammo.

Aktiivselt sõdiv Ukraina ning Vene-Euroopa piiril kõikuv Moldova panustavad roheüleminekusse, kuna see on eeldus ELiga liitumiseks. Selleks vajavad riigid kokku sadu miljardeid eurosid välisinvestoritelt.

Fossiilkütustest ei ole võimalik kiiresti loobuda, ent üha enam nõrgeneb naftariikide võim ja esile tõusevad maavarakad riigid, eriti Hiina, rääkis geoloog ja TalTechi teadus- ja ettevõtlusprorektor Erik Puura saates "Kestlikul kursil".

Üleujutuste piirkondi on Eestis varasemast kaks korda rohkem, oht on kogu riigi rannikul, eriti Harjumaal ja Pärnu lahe ümbruses.

"Keskealine valge mees" ehk traditsioonilise juhi arhetüüp on tegelikult kestlikkuse etalon – stabiilse ja ellujääva äri sümbol, kelle najal on püsinud Eesti ettevõtlus ja majandus. Miks jääb aga mulje, et majandusvedurid eelistavad tuleviku ärimudelite disainimisest ja käima lükkamisest kõrvale jääda?