Eelmisel aastal oli suur üleujutus Tartus Riia tänava viadukti all. Foto: Signe Oidekivi/Tartu Postimees /Scanpix
Eestis tekivad üleujutused peamiselt merevee ja siseveekogude veetaseme tõusu tõttu. Samas tekib üha enam üleujutusi ka puudulike sademevee süsteemide pärast, seda eriti suviti, kui lühikese ajaga võib maha sadada erakordselt palju vihma.
Tallinna Vesi avas Paljassaares koostootmisjaama, kus toodetakse reoveest energiat. See aitab ettevõttel kulusid vähendada ja tagab kriisiolukordades veevarustuse.
Iga veekraanist lastud tilk on laen looduselt, mille peaksime sama puhtalt tagasi andma. Selleks saab iga inimene oma koduse veetarbimisega otseselt kaasa aidata, kirjutab Tallinna Vee tegevjuht Aleksandr Timofejev.
Kestlikkusaruandluse standardite tõlgendamine on ajakulukas ja kohati arusaamatu, kuid mõjuanalüüsist on kasu nii aruandluskohuslastel kui ka väiksematel ettevõtetel, ütleb Tallinna Vee keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Priit Kappak.
"Keskealine valge mees" ehk traditsioonilise juhi arhetüüp on tegelikult kestlikkuse etalon – stabiilse ja ellujääva äri sümbol, kelle najal on püsinud Eesti ettevõtlus ja majandus. Miks jääb aga mulje, et majandusvedurid eelistavad tuleviku ärimudelite disainimisest ja käima lükkamisest kõrvale jääda?