Tallinna Vee juht: puhas vesi sõltub sinust
Iga veekraanist lastud tilk on laen looduselt, mille peaksime sama puhtalt tagasi andma. Selleks saab iga inimene oma koduse veetarbimisega otseselt kaasa aidata, kirjutab Tallinna Vee tegevjuht Aleksandr Timofejev.
22. märtsil tähistatakse rahvusvahelist veepäeva, mille tänavune fookus on liustike säilitamisel ja nende rollil globaalses veeringluses. Kuigi Eestis liustikke pole, on teema ka meie jaoks oluline, sest veeringlus on meie igapäevaelu lahutamatu osa. Tarbime iga päev kuni 150 000 kuupmeetrit põhja- ja pinnavett, mis läbib teekonna veepuhastusjaamast kodudesse ja asutustesse ning sealt reoveepuhastusjaamadesse.
Seotud lood
Maailmas on alanud meeletu võitlus loodusressurssidele ligipääsu eest. Või tegelikult on see kogu aeg toimunud, aga varjatumal kujul, kirjutab TTÜ teadus- ja ettevõtlusprorektor Erik Puura.
6 sammu Põhjamaades läbilöömiseks
Kui Euroopa ja eriti Skandinaavia turud keskenduvad ringmajandusele, aga Eesti muutustega ei kohandu, siis peagi pole meie tööstusel suurimate partnerite juurde enam asja, kirjutab Jane Oblikas, konsultatsioonifirma HI advisory partner ning ringmajanduse ekspert ja käitumisdisainer.
Töötajad pakkusid hoopis teenust
Kaheldavate ärivõtete tõttu meedia hambusse jäänud metsa kokkuostja Eesti Metsameister ja selle juhid said süüdistuse rohkem kui 1,1 miljoni euro suuruse maksukohustuse varjamises.
Kas süsinikukrediite võib kasutada?
Teaduspõhiste kliimaeesmärkide algatus SBTi avaldas uue standardi kavandi. Enim on vaidlusi tekitanud mõjuala 3 hindamine ja süsinikukrediidi kasutamine, millest annab mustand nüüd aimu. Loe, kuidas tahetakse nõudeid muuta.
ESG-st rääkides on keskkonnamõjude ja läbipaistva juhtimise tähtsus teada-tuntud.„Social“ ehk sotsiaalne mõõde keskendub eeskätt töötajatele ja nende heaolule. „Inimesed on iga organisatsiooni tuum,“ rõhutab Maag Foodi personalidirektor Relika Rohtoja. „Jätkusuutlikkus ei tähenda üksnes loodusressursside säästlikku kasutamist, vaid ka tervete ja motiveeritud inimsuhete arendamist.“
Enimloetud
1
4
A-energiaklass on Eestis kuni 30% kallim kui Lätis ja Leedus
Viimased uudised
A-energiaklass on Eestis kuni 30% kallim kui Lätis ja Leedus
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele