• ST
  • 17.09.25, 12:56

Kärt Vilt: jõukust ei mõõdeta tulevikus enam selle järgi, palju keegi jaksab tarbida

Kaubanduskeskused kujunevad lähikümnendil linnakuteks, kus elatakse, õpitakse, töötatakse ja veedetakse vaba aega, rääkis Viru Keskuse kommunikatsioonijuht Kärt Vilt Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.
“Adidas Originalil olid laual ka teiste Baltikumi kaubanduskeskuste pakkumised, kuid nende jaoks sai otsustavaks serfitikaat, mis meil ette näidata on,” rääkis Viru Keskuse kommunikatsioonijuht Kärt Vilt saates “Juhtides tulevikku”.
  • “Adidas Originalil olid laual ka teiste Baltikumi kaubanduskeskuste pakkumised, kuid nende jaoks sai otsustavaks serfitikaat, mis meil ette näidata on,” rääkis Viru Keskuse kommunikatsioonijuht Kärt Vilt saates “Juhtides tulevikku”.
  • Foto: Erakogu
Viru Keskust on parimatel aegadel külastanud kuni 15 miljonit inimest aastas. Tallinna kesklinnas tegutsev kaubakeskus on investeerinud jätkusuutlikkusse miljoneid eurosid ning saavutanud sellega regiooni väikseimad kulud ja konkurentsieelise, meelitades ligi prestiižseid brände, kes valivad partnereid just kestlike tegevuste järgi.
Keskus on kestlikkuse teed käinud aastaid. Kärt Vildi sõnul on kaubanduskeskus oluline linnasüda, mis kannab arvatust palju suuremat rolli. Vilt elab ja töötab kesklinnas ning käib enamasti jala, juhiload on tal olnud alles paar aastat. “Olen nautinud elu linnas ja kasvatan täna kesklinnas ka oma poega,” rääkis ta.
Kärt Vilt: Viru Keskusel on kohustus ja vastutus kestlikult töötada
00:00
Nii hindab ta seda, et keskusest on saanud justkui Tammsaare pargi pikendus, õdus ja meeldiv koht, kus kohtuvad kogukonnad, kuhu on võimalik tulla jala ning end hästi tunda. Seepärast peavad nad tegelema jätkusuutlikkuse ja ligipääsetavusega. “Kui olla Eesti külastatuim koht, jääd paljude inimeste igapäevasele trajektoorile, siin on ühistranspordi sõlmpunkt. Kõige sellega tuleb arvestada.”

Artikkel jätkub pärast reklaami

Vilt tunneb, et vastutab tuleviku kujundamise eest. “Lähitulevikus hakkab siin ümbruses toimetama ka minu poeg, kes hakkab iseseisvalt trennis ja koolis käima. Nii peaks see olema turvaline ruum, kus jagub rohelust, ruumi ja tähelepanu kõigile,” lausus ta.
Viru Keskust näeb Vilt majaka ja teenäitajana, mis ei toetu üksnes ostlemisele ja pole planeeritud pelgalt turistidele, vaid ka kohalikele.
Kui ühiskondlikult milleski kokku lepitakse, siis kuidas selle nimel koos töötada?
Selle küsimuse esitas eelmise saate külaline, Hundipea linnajao juht Markus Hääl.
Kärt Vildi arvates tuleb üles ehitada uued valitsusülesed süsteemid, mis oleksid ausad ja läbipaistvad ning toetuksid andmetele. Sellisel juhul jätkuks ühine visioon ka siis, kui poliitiline ladvik muutub.
Vilt tõdes, et USA presidendi Donald Trumpi poliitika aeglustab kestlikku arengut, samas kui Euroopas liikumine hoogustub. “Selle protsessi on juba liiga palju ettevõtteid ja inimesi võtnud oma südameasjaks, et seda tagasi pöörata. Kestlikkuse liikumine on olnud juba aastaid käimas ja see ei peatu sõltumata mõnede riikide tegevusest," rääkis ta.

Mõõtmine toob kulud alla

Tänu LEED plaatina sertifikaadile, mis näitab jätkusuutlikkust, meelitab Viru Keskus ligi brände. “Adidas Originalil olid laual ka teiste Baltikumi kaubanduskeskuste pakkumised, kuid nende jaoks sai otsustavaks serfitikaat, mis meil ette näidata on,” ütles Vilt.
Vilt loetles tegevusi, mil on reaalne mõju ärile ja keskonnale: 140 aktiivses kasutuses kergliiklusparklat, Eesti üks suuremaid elektriautode laadimispunkte ja rattahoolduse punkt. Kümnest inimesest üheksa tuleb keskusesse ühistranspordiga või jala.
Kuigi hoone on 21 aastat vana, on neil tänu investeeringutele Baltikumi keskustega võrreldes ühed madalamad kommunaalkulud. Vildi sõnutsi on end ära tasunud aastaid tagasi paigaldatud tehisintellekti programm, mis jälgib 40 000 anduri abil sise- ja välistemperatuuri, elektri hinda, CO2 hulka siseruumides, ruumide külastatavust ja muid näitajaid. Samuti mõõdavad nad helikeskkonda ja valgust.
Nii on võimalik hoida kokku ligi veerand energiakuludest ja kahe aastaga on keskuse süsiniku jalajälg vähenenud kaks korda.
Keskus saab tänu mõõtmisele kasutada ülejäävat soojust ja jahutust. Vilt selgitab, et neil on toidutänaval ligi 15 restorani, kes kasutavad jahutusseadmeid. “Hetkel, mil majas on rohkem inimesi, peame me ruume rohkem jahutama ning meil on see energia enda varasalvest võtta,” rääkis ta.
Lisaks on keskuse aatriumis 2000 taime ja teisel korrusel taaskasutatud materjalidest täispuidust parkett.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Viru Keskusel on ESG strateegia, mis peab Vildi sõnul olema osa äristrateegiast. “Justkui majakas, mis näitab suunda, millesse usutakse ja mis päriselt väärtust toob,” võrdles ta.
Ta lisas, et nad arutavad pidevalt üürnikega, kuidas asju veel paremaks teha. Eesmärkide elluviimiseks on tema sõnutsi vaja õigeid inimesi, kel jaguks tahet, aga ka oskusi ja usku kestlikkusteemadesse.

Kaubanduskeskusest saab linnak

Milline võiks kaubanduskeskus välja näha 10‒15 aasta pärast? Vilt usub, et keskused kujunevad mikrolinnaosadeks. “Viru Keskuses me juba näeme neid jooni: oleme vähendanud kaubanduspindasid, teinud toidutänava, millest on kujunenud kogukondade kohtumispaik,” kirjeldas ta.
Ajal, mil kaubandus liigub interneti, tuleb mõelda uutele lahendustele. “Kaubanduskeskusel peab olema sügavam tähendus, ruum peab andma platvormi kultuuriüritusteks, hääle erinevatele sotsiaalsetele kihtidele. See ei saa olla allutatud üksnes tarbimisele.”
Tarbimisest rääkides tõdes Vilt, et kiirmood pole tegelikult üdini kajulik. Halb on ületarbimine, mida madal hind soodustab. “Loomulikult on see [kiirmood] kokkuvõtlikult öeldes halb, kuid meie kohustus kaupmeestena on oma tarbijaid harida ja teha kõik selleks, et nad oleksid teadlikumad, milliseid materjale eelistada, kuidas midagi parandada jne.”
Viru Keskus on teadlikkuse tõstmiseks korraldanud targalt tarbimise päeva, kus valdkonna eksperdid, kliendid ja tarbijad arutlesid, kuhu rõivatööstus suundub, milliseid materjale peaks tulevikus kasutama ja kuidas rõivaid paremini disainida.
Vilt näeb, et tulevikus ei mõõdeta jõukust selle põhjal, palju keegi jaksab tarbida, vaid selle järgi, kuidas asju pikemalt ja sisukamalt kasutada, hoida, hooldada ja parandada. “10‒15 aasta pärast kohtuvad mikrolinnakeskustes töö, kodu ja kool ‒ seal on erinevad teenused. Tugevalt tuleb sisse personaalsus ja pole kindel seegi, kas neid kohti edaspidi üldse kaubanduskeskusteks nimetatakse,” rääkis Vilt.
Saatele omaselt esitas Vilt järgmisele külalisele küsimuse: kui roheteemad ja kestlikkus ei tuleks seadusandlusesse sisse, siis kuidas näha oma sektorit mõne aja pärast?
Äripäeva raadio saatesarjas „Juhtides tulevikku“ avavad tippjuhid, kuidas nemad oma ettevõtet kestlikuma arengu suunas juhivad. Igas saates on külas üks Rohetiigrisse kuuluva ettevõtte juht, keda usutleb saatejuht Rivo Sarapik. Raadiosaade valmib koostöös Äripäeva portaaliga Kestlikkusuudised. Saade on eetris kord kuus neljapäeviti.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kestlikkusuudised esilehele