Margus Muld: põllundus võib kestlikkuses selja sirgu lüüa
- ST
Agrone Grupi juhatuse liige Margus Muld: suurim jalajälg tuleb metaaniheietena lehma suust ja saba alt
Ehkki põllundusettevõtetele on jätkusuutlikkus üha olulisem prioriteet, siis suuremat pilti vaadates on Mulla sõnul peamised takistused puudulikes teadmistes ja tehnoloogia arengus. “Eestis puudub veel teadmine, kuidas täpselt keskkonnamõju vähendada ja kuidas teatud tehnoloogiad valdkonnas toimivad," ütles ta.
Vastutus keskonnahoiu ja heaolu eest on aga Agrone Grupil suur ja seda jälgitakse igapäevastes tegevustes, näiteks analüüsitakse nii tootehindu kui jälgitakse ökoloogilisi mõjusid tootmisprotsessides. "Aastal 2019 alustasime CO2 jalajälje mõõtmist ja juba praegu on meil väga väike jalajälg võrreldes teiste samas valdkonnas tegutsevate ettevõtetega," lausus Muld.
Mulla sõnul piisab tegelikult väikestest sammudest, mis ei nõua nii palju rahalisi ressursse, kui arvata võiks. “Alustada saab üsna lihtsate vahenditega ning ressursikasutust lahti mõtestada. Esimese hooga pole vaja tohutuid samme ette võtta,” nentis ta.
Agrone Grupp vaatas esmalt üle masinates kasutatavad kütused, kontoriruumides ja lautades põlevad lambid ning küttesüsteemid. Ettevõte ostab rohelise sertifikaadiga energiat, kasutab LED-pirne ning kütab varasema gaasi, diisli ja elektri asemel piimast võetud soojusega.
Need investeeringud on Mulla sõnul äriliselt kasu toonud. “Kõike seda tehes pole me ise tegelikult midagi kaotanud, vaid pigem teeninud, et kasutame vähem ressursse,” lausus ta.
Muld usub, et põllumajandus ja toiduainetööstus on rohepöördeks küll valmis, kuid kõike tuleb teha sammhaaval. Tema sõnul on meil palju potentsiaali ja näiteks Hollandiga võrreldes rohkem ruumi keskkonnatehnoloogiate arendamiseks.
Kui võrrelda, siis Eesti ja Hollandi pindala on pea sama, kuid Hollandis elab 18 miljonit inimest. Eestis on täna lüpsilehmi 83 000, Hollandis 1,5 miljonit. “Vahed on suured ja ka mured on neil suuremad. Et jõuaksime samade küsimusteni, võtab veel aega, kuid kas peame neid lihtsalt niisama ootama. Parem on tegutseda,” lausus ta.
Reaalsus, mitte enam teooria
Agrone hindab oma jätkusuutlikkuse eesmärke igal aastal, et tagada vastavus nõudmistele. Põllumajanduses käib töö aastaringselt ning selgeks tuleb teha, millised on kulud söödale, energiale ja kütusele ning kas ja kui palju on neil mõju keskkonnale.
Agrone siht on, et aastaks 2035 on nad süsinikneutraalne piimatootja, nagu nõutakse. Teekond selleni pole Mulla sõnutsi lihtne.
"Meie suurim väljakutse on lehmade metaanheide ja hetkel pole teaduslikku lahendust, kuidas seda vähendada," märkis ta. Ehkki maailmas on juba erinevaid vahendeid välja mõeldud, puudub info mõju kohta inimestele ja loomadele, lisas ta.
Seejuures on oluline töötajate teadlikkuse tõstmine, millest saab ülejäänud areng alguse. “Oluline on, et kõik meie töötajad mõistaksid, kuidas meie tegevused iga päev mõjutavad loodust ja kuidas me saame neid mõjusid vähendada,” ütles ta.
Hetkel kuum
Muld peab tähtsaks, et ettevõtted investeerivad teadmistesse, koolitustesse ja tehnoloogiatasse, et tulemusi saavutada. Ta usub, et parem on astuda väikseid samme, kui vaadata kõrvalt.
Põllumajandusettevõtjad, kes suudavad oma tegevust kestlikumaks kujundada, võivad Mulla sõnul saada konkurentsieelise. Üks peamisi konkurentsieelisi tuleb välja finantseeringutes. Pangad ja fondid annavad üha rohkem raha ettevõtetele, kellel on hästi välja töötatud keskkonnamõjude vähendamise plaan.
Tuleviku proovikivid, sealhulgas keskkonnaalased regulatsioonid ja teadlik tarbimine, ei ole Mulla sõnutsi enam pelgalt teoreetiline arutelu, vaid reaalsus, millele peab reageerima iga ettevõte.
Küsimus on selles, kui jõulisi samme astutakse. Muld toob esile, et Taanis on loodud mitu heitmemaksu ja soovitakse neid lisada. “Jälgime neid ja vaatame, kui äärmuslikuks minnakse. Küsimus on, et kui müügihinnale midagi lisandub, kas tarbija on valmis seda kinni maksma,” märkis ta.
Sellest mõttest lähtuvalt ja saateformaadile omaselt esitas Muld järgmisele külalise küsimuse: kas inimesed on päriselt valmis rohelisema teekonna eest rohkem raha välja käima ning ise näiteks vähem lennukiga sõitma?
Äripäeva raadio saatesarjas „Juhtides tulevikku“ avavad tippjuhid, kuidas nemad oma ettevõtet kestlikuma arengu suunas juhivad. Igas saates on külas üks Rohetiigrisse kuuluva ettevõtte juht, keda usutleb saatejuht Rivo Sarapik. Raadiosaade valmib koostöös Äripäeva portaaliga Kestlikkusuudised. Saade on eetris kord kuus neljapäeviti.
Seotud lood
- ST
Hirmutamisega kestlikuks ei innusta
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Meie karistus pole trahvid, vaid usaldamatus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele