Jaanus Vihand: skepsis on hea, kuid jutt maailmalõpust muutust ei too
- ST
A. Le Coqi juht Jaanus Vihand: sõdade ajal toimuvad tavaliselt kõige suuremad tehnoloogilised arengud
Ehkki A. Le Coqi juhile Jaanus Vihandile on roheteemad väga südamelähedased, ütleb ta, et otsuseid tuleb teha laiemat pilti ja olukorda arvestades. “Ükskõik, mis ajal me ei elaks, prioriteedid peavad paigas olema. Tänases päevas paneksin ma prioriteediks number üks julgeoleku,” ütles Vihand raadiosaates “Juhtides tulevikku”.
Asjade taaskasutamine ja taaskasutusse suunamine erinevad, kuid on mõlemad olulised, ütles A. Le Coqi juht Jaanus Vihand vastuseks eelmises saates külas käinud tehnikaringlust korraldava ettevõtte GreenDice juhi Argo Alaniidu küsimuse peale, kui palju on ta valmis tavainimese ja juhina asju taaskasutama.
“Taaskasutusse saatmine peaks meile rohkem loomuomaseks saama. Kui prügisegadus ühel hetkel lahendatakse, muutuks see elu loomulikuks osaks,” sõnas ta. Vihand tõi näiteks, et kodumaja keldris on tal erinevates nurkades ja ruumides palju ehituslikke ja muid materjale, mis varasemast alles jäänud, mida saab tulevikus kuskil kasutada.
Vihandi meelest on tähtis ka see, et asju ei visataks rutakalt minema. “Jalanõusid saab parandada, riideid kinni õmmelda. Kui mõni ese moest välja läheb, ei pea neid ära viskama, vaid võib panna kapi nurka ning mõne aja pärast on need taas moes või soovivad lapsed neid kasutada,” arutles ta.
Võimalikult palju uuele ringile
A. Le Coqis taaskasutatakse nii palju kui võimalik. “Leiutame, nuputame ja kui mõnda varuosa on vaja ning seda kiirelt ei saa, proovima taaskasutada-asendada,” rääkis Vihand. Ettevõte kogub kokku kõik oma jäägid. Kõik, mis võimalik, saadetakse taaskasutusse.
Vihandi sõnul võiksid kõik nii tööl kui ka isiklikus elus pingutada selle nimel, et järeltulevatel põlvedel poleks meist kehvem elu. “Kas me elame selleks, et võimalikult palju ise tarbida, või selleks, et meie järeltulijatele jääks kena maailm, ja me ei pärandaks neile paika, mis on kehvem kui meil. Kohta, mida ei ähvardaks pidevad üleujutused, kliimast ja saastest tulenevad probleemid. Me ju soovime, et meie kodud oleksid korras ning samamoodi võiksime käituda enda riigi ja maailmaga.”
A. Le Coqi juht usub, et maailma puudutavates küsimustes ning roheteemades paneb uskumuste kogumi kokku iga inimene ise. Ise on ta teaduse- ning progressiusku. “Ma ei usu taandumisse või tagasiminekusse. Usun, et inimene on loodud nii, et kui kõik on hästi, muutub ta mugavaks ja laseb asjad käest ära. Kui on pinge ja probleemid, otsib ja leiab ta lahendused. Usun ka seda, et maailmas on piisavalt ressursse, et inimene saaks piiramatult areneda,” sõnas Vihand ning lisas, et tehnoloogilisi arenguid vaadates näivad suurimad muudatused toimuvat just sõdade ajal.
Ettevõttes investeeringuid planeerides, mis puudutavad ka keskkonnateemasid, valmistatakse projekte ette aastaid. “Oleme käivitanud projekti, kus üritame jälgida erinevaid stsenaariumeid kuni aastani 2040. Täna on paljudel juhtudel teadmatust palju ja me lihtsalt loodame, et äkki ei lähe halvasti. Maailm on dünaamiline,” ütles Vihand.
Mujal on lood teised
Kui Euroopas on roheteemad seatud üsna esikohale, siis paljudes maailma paikades ei ole need küsimused Vihandi sõnul sugugi kõige prioriteetsemad.
“Vaadates Aasias või ka Lõuna-Euroopas toimuvat, siis seal on inimestel pehmelt öeldes ükskõik. Kui me ainsana Kesk-Euroopas ja Põhja-Euroopas võitleme nende asjade nimel ning selle arvel kannatab näiteks julgeolek, siis ühel hetkel see maailmanägemus, mida soovime juurutada, ei oma maailmale mingit mõju, kuid meie oleme kaotanud positsiooni ning konkurentsivõime,” tõdes ta.
Vihandi sõnul on oluline meeles pidada, et ükskõik, mis ajal me ei elaks, peavad prioriteedid olema paigas. “Tänases päevas paneksin ma prioriteediks number üks julgeoleku,” ütles ta.
Pimesi uskujaks Vihand end ei pea ja sama on roheteemadega – sulgedes silmad alternatiivide ees, võib see lõppeda halvasti. “Mulle meeldib analüüsida, arutada. Ka ärijuhina ei lähe ju pelgalt optimismi pealt projekti tegema, vaid kalkuleerid, analüüsid,” arutles ta.
Hetkel kuum
“Meil kiputakse ütlema, et mingitel teemadel diskussioone pidada ei tohi, kuid see on ju demokraatia oluline alus. Arvamine, arvamuste avaldamine on see, mis meid edasi viib. Kui skeptitsism laieneb aga sellele, et kas me peame prügi kokku korjama, elementaarseid asju tegema, siis tuletagem meelde – kas soovime prügihunnikute vahel elada? Ei soovi. Sama kehtib ka ettevõtete puhul ning oma tegevusväli tuleb puhtana hoida,” rääkis ta.
Laiemat pilti vaadates on oma ümbruse korrashoidmine nii tööl kui ka kodus see, mida saame kõik iga päev teha. Kiirelt muutuvas maailmas on palju sellist, millele tuleb kiirelt reageerida. Selleks, et toimuks suur nihe, pole palju vaja.
Näiteks tööstuses piisab sellest, et turult kaob ahelas ära lüli ja materjale ei saa kätte. “Meil oli see kogemus 2022. aasta veebruaris, kui algas Ukraina sõda ning tekkisid probleemid gaasitarnetega. Pidime õli uuesti mängu tooma, et hakata õliga kütma. Kui midagi väga dramaatilist juhtub, tuleb teha samm tagasi,” märkis Vihand.
2040. aastal on A. Le Coq kordades suurem
Mõeldes kaugemale ette, siis joogitööstuses toimuv on ikka sama, mis on alati olnud – inimesed soovivad juua, ning võimalikult tervislikke ja häid tooteid. “Eesti on väike turg ja kui Ukraina sõda lõpeb, jääb meid siin veel vähemaks. Eestil on kasvupiirid ees, kuid A. Le Coqi ambitsioon ei piirdu Eestiga,” ütles Vihand.
Ettevõtte juht selgitas, et nad on veelgi kasvatavad viimastel aastatel märgatavalt tõusnud eksporti. Joogitootja prognoosib, et aastaks 2030 on nende maht võrreldes tänasega kordistunud ning lisandub meetodeid ja projekte, mis on täna alles algfaasis. “Olen kindel, et aastal 2040 on A. Le Coq kordades suurem ning nähtavam kui täna,” ütles Vihand.
Ettevõttele seatud nõuetest rääkides nentis A. Le Coqi juht, et nemadki peavad tegelema samade tingimustega nagu teised, näiteks mõõtma süsiniku jalajälge ja seadma sihte veekasutusele. Neil on aruandlussüsteemis igakuised ja kvartaalsed mõõdikud, mida jälgitakse hoolikalt. Oluline on see, et kõik, mida on ettevõte lubanud ning kirja pannud, ka päriselt ollakse ja tehakse.
Saatejuht Rivo Sarapik palub iga “Juhtides tulevikku” raadiosaate lõpus külalisel esitada järgmisele intervjueeritavale küsimus, millele kuulajad saavad vahepeal mõelda. Vihand esitas küsimuse: kas püsiv progress või kestev kahanemine?
Kuula saadet A. Le Coqi juhi Jaanus Vihandiga siit:
Äripäeva raadio saatesarjas „Juhtides tulevikku“ avavad tippjuhid, kuidas nemad oma ettevõtet kestlikuma arengu suunas juhivad. Igas saates on külas üks Rohetiigrisse kuuluva ettevõtte juht, keda usutleb saatejuht Rivo Sarapik. Raadiosaade valmib koostöös Äripäeva portaaliga Kestlikkusuudised.ee. Saade on eetris kord kuus neljapäeviti.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele