Elari Tammenurm: jätkusuutlikkusele tuleb läheneda samm-sammult
- ST
Elari Tammenurm: rohepööre vajab tasakaalu, julgust ja korrektseid andmeid
Creditinfo Eesti tegevjuht ja Rohetiigri nõukoja liige Elari Tammenurm usub, et jätkusuutlik majandusmudel ei sünni kiirete hüpetega ning üksnes regulatsioonide survel. „Kui roheteemad jäävad ainult suurfirmade või aktivistide pärusmaaks, siis me ühiskonnana ei võida. Rohepööre peab olema laiem, kaasav ja teadlikult juhitud protsess – nii majanduses kui ka ühiskonnas tervikuna,“ tõdes Tammenurm raadiosaates “Juhtides tulevikku”.
Saate eelmise külalise, A. Le Coqi juhi Jaanus Vihandi esitatud küsimusele, kas püsiv progressi või kestlik kahanemine, vastas Tammenurm, et on püsiva progressi meelt, mida tuleb teha stabiilsete ja rahulike sammudega, sest tegu on pika teekonnaga, kus kiireid lahendusi ei ole.
Oleme tänaseni harjunud majanduskasvu mõõtma peamiselt tootlikkuse ja kiiruse järgi, kuid juurde on lisandunud kolmas mõõde – jätkusuutlikkus. „See, mis meid siiamaani edasi on viinud, ei vii meid enam kaugemale,” ütles Tammenurm, kelle meelest on agressiivne kasv tänaseks möödanik ning keskenduda tuleks muule.
Tammenurme maailmavaadet on mõjutanud töö Skandinaavia ettevõtetes, kus roheteemad on olnud fookuses juba pikalt. „Nad ei hakanud muutuma seetõttu, et tulid regulatsioonid, vaid sest nad nägid konkurentsieelist ja võimalust ühiskonna arenguks tervikuna,“ märkis ta.
Maailmapilti on palju mõjutanud ka lugemine ning reisimine. „Juba Lõuna-Euroopas on metsapõlengud, kuumalained ja veepuudus igapäevane reaalsus. See paneb mõistma, et kliimamuutused ei ole kauge tulevik, vaid meie lähedal asuv olevik.“
Creditinfo liitus Rohetiigriga eelmisel aastal ning Tammenurm tunnustab algatuse liikmeskonna aktiivsust. „Seal on koos nii pangad, logistikafirmad, energiaettevõtted kui ka metsatööstused. Mind on üllatanud nende siiras huvi ja aktiivsus,” tunnistas ta.
Üks levinumaid väärarusaamu on Tammenurme sõnutsi see, et rohepööre on vaid vastus Euroopast saabuvatele ettekirjutustele. Tegelikult näevad paljud ettevõtted hoopis seda, et kestlikkusteemadega tegelemine ja nendele pühendumine aitab neil turul püsida ning kasvada. Tegu on investeeringu, mitte kohustusega.
Seda enam, et paljusid ettevõtteid ei motiveeri üksnes regulatsioonid, vaid soov olla vastutustundlik, tulevikku vaatav ja atraktiivne tööandja, sest just tööturule sisenev noorem põlvkond peab neid olulisteks teemadeks, rääkis ta.
Andmed – rohepöörde vaikne mootor
Kuidas aga Creditinfo rohelisemasse homsesse panustab? “Meie ettevõte on turul olnud 30 aastat ja meil töötab 42–43 inimest. Oleme kontoris töötav ettevõte, meil pole logistikat, me ei tooda jäätmeid. Oma tiimiga maha istudes saime aru, et prügi me juba sorteerime ja töökeskkond asub uuemapoolses hoones, kuid mõtlesime olukorrale laiemal,” selgitas Tammenurm.
Seega pidid nad välja selgitama, mida ettevõtluskeskkond laiemalt faktide ja andmetega teeb. „Me pakume erinevat äriinfot, aitame andmeid koguda, standardiseerida. Turule tulles selline asi täiesti puudus,” lausu ta.
Tammenurm meenutas, kuidas ettevõttega alustades töötaja, flopi käes, igal nädalal äriregistris käis ning andmestikku koostama asus. „Me nägime, et ESG andmestik on täna samas kohas, kus meie alustades. Toona puudus ettevõtlusandmestik, nüüd oleme samas seisus jätkusuutlikkuse andmetega. Tahame ehitada lahendusi, mis aitavad neid koguda, struktureerida ja jagada,“ rääkis ta.
Creditinfo keskendubki oma igapäevatöös sellele, kuidas kasutada andmeid ja analüütikat, et toetada faktipõhiselt rohepööret. „Meie roll on aidata muuta jätkusuutlik äritegevus nähtavamaks ja võrreldavamaks.“
Hetkel kuum
Heaks eeskujuks pisike ja kauge Island
Crediinfo Eesti kuulub Creditinfo Gruppi, mille üks keskuseid asub Islandil. Sealne üksus alustas teekonnaga paar-kolm aastat tagasi. „Neil oli sama probleem: saabusid erinevad Euroopa Liidu direktiivid, mida valitsus kohandama asus ning saabusid ka nõuded pankadele. Kui järgmisel hetkel panga juht oma tiimi juurde tuli ja ütles, et peame keskkonnaandmestikku koguma asuma, vaadati teineteisele otsa, sest infot polnud. Kõik said aru, et midagi tuleb muutma asuda,” tõi Tammenurm välja.
Peagi valmis ühine keskkonnaandmete platvorm, millega liitusid kõik suuremad pangad. Sellega kadus ettevõtetel vajadus iseseisvalt andmeid koguda, kuna loodi lihtsam ja selgem protsess. Sarnast mudelit saab rakendada ka Baltikumis, kuid see eeldab koostööd nii avaliku sektori, erasektori kui ka andmehaldajate vahel.
Juht peab olema eeskujuks ja julgustajaks
Ühe olulise nüansina nimetab Tammenurm juhi rolli kõikide muutuste juurutamises. „Juhi ülesanne on usk. Ta peab andma oma tiimile suuna ja mõtestama, miks see oluline on. Prügi sorteerimine või tuled kustu panemine on ainult jäämäe tipp. Oma tiimiga võiks maha istuda, rääkida ja mõtestada teemat üheskoos laiemalt. Oluline on selgelt teada anda, kuidas mina kui juht saan sellel teekonnal abistada,” jagas ta.
„Juhtides tulevikku“ saatesarjale kohaselt esitas Tammenurm järgmisele külalisele küsimuse: kuidas saaksime Eestis edasi minna nii, et väldiksime vastandumist ning saaksime protsessis kogu ühiskonna kaasata, et kõik saaksid selle olulisusest aru?
Äripäeva raadio saatesarjas „Juhtides tulevikku“ avavad tippjuhid, kuidas nemad oma ettevõtet kestlikuma arengu suunas juhivad. Igas saates on külas üks Rohetiigrisse kuuluva ettevõtte juht, keda usutleb saatejuht Rivo Sarapik. Raadiosaade valmib koostöös Äripäeva portaaliga Kestlikkusuudised.ee. Saade on eetris kord kuus neljapäeviti.
Kuula saadet Elari Tammenurmega siit:
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele