Kliimaministeerium saatis asjaosalistele uue, esimesest versioonist märksa õhema kliimaseaduse eelnõu. Madalamale toodud 2040. aasta eesmärk erineb Euroopa Liidu omast.

- Kliimaseaduse teisest versioonist pole avalikkus viimasel kolmel kuul eriti midagi kuulnud. “Et me ei ole avalikult teinud suurt kära, ma ei arva, et sellepärast me oleme midagi salaja siin ajanud,” ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
- Foto: Liis Treimann
Kliimaseaduse esimene eelnõu jäi möödunud aasta lõpus eelmise valitsuse sahtlisse. Kui Reformierakond ja Eesti 200 märtsis võimuliidu sõlmisid,
ütles värske energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (Reformierakond) kohe ametisse asudes, et sellisel kujul ehk ühe mahuka raamseadusena kliimaseadust ei tule.
Nüüd ongi valminud kliimaseaduse ehk kliimakindla majanduse seaduse uus versioon, milles on kohati tõmmatud maha ambitsiooni ja muudetud võrdlusaastaid.
Varasema 19-leheküljelise eelnõu ja 139-leheküljelise seletuskirja asemel on ministeerium pakkinud eelnõu kokku kaheksale leheküljele, seletuskirja pole veel näidatud. Lisaks tahab ministeerium luua sektoritele teekaardid, kuidas sihtideni jõuda.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles Kestlikkusuudistele, et eelnõu peaks tulema avalikuks juuli jooksul.
Osapoolte arvamus kliimaseaduse uuest versioonist läheb lahku nagu ennegi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Reformierakond ja Eesti 200 lubasid riigikogu valimiste eel, et kehtestavad võimule saades kliimaseaduse. Nüüd kahekesi riiki tüürides jäetakse kliimaseaduse eelnõu aga sahtlisse. Poolteist aastat pingutusi siiski luhta ei lähe, lubavad asjaosalised.
Euroopa Komisjon tuli täna välja pikalt oodatud kliimaeesmärgiga 2040. aastaks, ent hinnaalandustega, lubades näiteks süsinikukrediitide kasutamist.
Ettepanek kliimaseadus sahtlisse jätta tuli kliimaministeeriumist. Kliimaseadust ei tule, aga eesmärgid jäävad, ütles uus energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Ühistransport pakub tõhusat alternatiivi autostumisele ja mängib seega suurt rolli kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. Mootor Grupi äriarendusdirektor Mart Raamat rõhutas Neste seminaril, et kestlikum ühistransport on võimalik, kuid see eeldab head tasakaalu leidmist erinevate tegurite vahel - tehnoloogia, keskkonnamõju, kuluefektiivsus ja kasutajale kättesaadav hind.