Kursimuutus: kuidas hooga tehtud kliimaseadusele pidurit tõmmati
Kliimaseadusele lükati hoog sisse pärast 2023. aasta riigikogu valimisi. Mäletatavasti moodustasid siis koalitsiooni Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid, kes kõik lubasid vastu võtta kliimaseaduse. Selle veduriks sai tänane peaminister, toonane kliimaminister Kristen Michal oravaparteist.
Nüüd, kaks aastat hiljem Michali teise valitsuse ajal tõmmati mahuka raamseadusena tehtud kliimaseadusele aga kriips peale.
Seotud lood
Ettepanek kliimaseadus sahtlisse jätta tuli kliimaministeeriumist. Kliimaseadust ei tule, aga eesmärgid jäävad, ütles uus energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Täiendatud poliitikute arvamusega
Kliimaseadus jõudis valitsuskabinetti, enim pöörati eelnõu täiendamisel tähelepanu uute tehnoloogiate kasutuselevõtule.
Paradoksaalsel kombel lubab uus kliimaseadus põlevkivisektoril järgmise 10 aasta jooksul oma heitkoguseid märkimisväärselt suurendada. Sellise kompromissi pidi kliimaministeerium tegema, et mitte raisku lasta Eesti Energia 350miljonilist investeeringut uude õlitehasesse, rääkis saates “Kuum tool” kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets.
Pesukuivatid on üha enam leidmas oma kohta inimeste kodudes – need säästavad aega ning pakuvad mugavust. Ehkki Eestis ei ole nende kasutamine veel Lääne-Euroopa tasemel, kasvab müük igal aastal. Selliste kodumasinate valimisel on oluline arvestada nii nende elektritarbimise, mürataseme kui ka kuivatamisaja pikkusega. Kõik need näitajad on toodud pesukuivatite energiamärgistel, mis muutuvad 1. juulist käesoleval aastal.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
A-energiaklass on Eestis kuni 30% kallim kui Lätis ja Leedus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele