Kliima soojenemine läks Euroopale sel suvel 43 miljardit maksma
Lühiajaliselt 43 miljardit eurot ehk 0,25% Euroopa Liidu SKPst, aga tänavuste põlengute ja üleujutuste järelmid jäävad meid veel mitmeks aastaks mõjutama ning toovad ühtekokku 126 miljardi euro suuruse kahju.
Põud, tulekahjud, üleujutused ja kuumalained, suvi oli Euroopas sündmusterohke.
Foto: Erik Prozes
Sellisele järeldusele jõudsid Mannheimi ülikooli ja Euroopa Keskpanga majandusteadlased hiljuti avaldatud uuringus. “Selle suve ekstreemsed ilmastikuolud jätsid Euroopa Liidu majandusse 0,26% suuruse jälje,“ märkisid teadlased.
Juuli oli maailmas soojuselt kolmas, andes pisut leevendust rekordilistele temperatuuridele. Maailma eri piirkondi räsivad aga karmid metsatulekahjud ja üleujutused.
Euroopas lõõmavad suured metsatulekahjud, Hispaania on üks enim kannatanud riike, kus rekordilistes põlengutes on hukkunud neli inimest. Ka Eesti päästjad on abis.
Eesti inimesele läheb korda metsandus, mitte kliima ja lähiaastail süveneb skepsis nii inimestes kui poliitikas veelgi, tõdevad politoloog Tõnis Leht ja ettevõtja Mihkel Tammo.
Kaubanduskeskused kujunevad lähikümnendil linnakuteks, kus elatakse, õpitakse, töötatakse ja veedetakse vaba aega, rääkis Viru Keskuse kommunikatsioonijuht Kärt Vilt Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.