Kliimaminister Yoko Alender (Reformierakond) ütles, et eelnõu on realistlik ja aus kokkulepe ning nüüd on valitsuse ülesanne see läbi töötada. “Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on paljusid valdkondi pannud sügavalt mõtlema, kuidas nende tegevus kliimale mõjub. Kuigi seadus seab konkreetsed ootused riigisektorile, aitab ühine mõtestamine täpsemaid samme astuda,” märkis Alender.
Seotud lood
Kliimaseaduse eelnõule saadeti üle 900 muudatusettepaneku. Tööstuse heitepuhver jääb, kuid nüüd vaatab ministeerium ka süsiniku kinnipüüdmise poole, mida on seni välditud.
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Järgmisel aastal peavad suured börsifirmad esitama esimese Euroopa standarditele vastava auditeeritud kestlikkusaruande. Vaata, kes need täpsemalt on.
Kliimaseaduse eelnõu kvaliteeti on tõmmanud alla soov teha seadus kõigest aastaga. Seetõttu on seaduse tekst üldine ega anna ettevõtjatele kindlustunnet, kirjutab tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik ja kliimaseaduse juhtrühmas osalenud Kati Rostfeldt.
„Põllumajandust kritiseeritakse, et see on suur saastaja, ning sellepärast tahtsime teada saada, kui halvad siis tegelikult oleme,“ räägib saates Eesti suurima kodumaisel kapitalil tegutseva põllundusettevõtte Agrone Grupi juhatuse liige Margus Muld.
Enimloetud
2
4
Riik tahab täielikult vabatahtlikku aruandlust
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Töötajate arv kõigub 250 ja 10 000 vahel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele