Tööandjate keskliit: kliimaseadus ei anna ettevõtjale kindlustunnet
Kliimaseaduse eelnõu kvaliteeti on tõmmanud alla soov teha seadus kõigest aastaga. Seetõttu on seaduse tekst üldine ega anna ettevõtjatele kindlustunnet, kirjutab tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik ja kliimaseaduse juhtrühmas osalenud Kati Rostfeldt.
Tuleb tunnustada, et kliimaministeeriumi ametkond on töötanud kliimaseaduse valmimise nimel. Avatud koosolekud ja sihtrühmade kaasamine võimaldas eri osapooltel oma seisukohad välja öelda ning rohkem või vähem on nendega ka arvestatud.
Seotud lood
Tööandjate keskliit jätab kliimaseaduse praegusel kujul kooskõlastamata. Liidu sõnul on eelnõu valminud liiga rutakalt, tuues kaasa rida puudujääke, nagu kindlustunde puudumine ja konkurentsivõime alandamine.
Rohetehnoloogia liit soovitab lõpetada juba järgmisel aastal fossiilkütuste subsideerimise, vähendada menetlusaega ja siduda kasvuhoonegaaside hulk SKPga.
Vaatamata majanduslangusele kasvab nii kütuste tarbimine kui ka transpordisektori heide märgatavalt. Sellise kliimaseadusega me 2030. aasta eesmärke ei täida, kirjutab Neste Eesti juhatuse liige Ülle Tamme.
Kliimakindla majanduse seaduse kava on olnud kuu aega avalik, aga torm selle ümber pole sugugi vaibunud. Peamiselt kritiseeritakse seaduse vähest ambitsioonikust. Kliimaministeerium peab aga eesmärke realistlikeks.
Taastuvenergia sektor on Balti riikides viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Heaks näiteks on augustis 2024 Leedus saavutatud rekord päikeseenergia katvuse kohta, mille osakaal elektritootmises ulatus 21,3%-ni kogu nõudlusest. ACC Distributioni rohelise energia üksuse juhi Martynas Pukinskase sõnul muutub taastuvenergia järjest olulisemaks osaks Leedu energiasüsteemis.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Kas hakkame generaatoreid kokku ostma?
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele