Tööandjate keskliidu juht Arto Aas toob välja viis kriitikakohta, mistõttu jäeti eelnõu tagasisidestamata. Puudujäägid on tema sõnutsi tekkinud sellepärast, et seadust on tehtud “põhjendamatult kiires tempos”.
Seotud lood
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Kliimaseaduse eelnõu kvaliteeti on tõmmanud alla soov teha seadus kõigest aastaga. Seetõttu on seaduse tekst üldine ega anna ettevõtjatele kindlustunnet, kirjutab tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik ja kliimaseaduse juhtrühmas osalenud Kati Rostfeldt.
Keskkonnaühenduste hinnangul ei ole kliimaseaduse eesmärgid piisavad ning riik lähtub lühiajalistest majandushuvidest, mitte eksistentsiaalsest ohust.
Taastuvenergia sektor on Balti riikides viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Heaks näiteks on augustis 2024 Leedus saavutatud rekord päikeseenergia katvuse kohta, mille osakaal elektritootmises ulatus 21,3%-ni kogu nõudlusest. ACC Distributioni rohelise energia üksuse juhi Martynas Pukinskase sõnul muutub taastuvenergia järjest olulisemaks osaks Leedu energiasüsteemis.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Kas hakkame generaatoreid kokku ostma?
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele