Tööandjate keskliidu juht Arto Aas toob välja viis kriitikakohta, mistõttu jäeti eelnõu tagasisidestamata. Puudujäägid on tema sõnutsi tekkinud sellepärast, et seadust on tehtud “põhjendamatult kiires tempos”.
Seotud lood
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Kliimaseaduse eelnõu kvaliteeti on tõmmanud alla soov teha seadus kõigest aastaga. Seetõttu on seaduse tekst üldine ega anna ettevõtjatele kindlustunnet, kirjutab tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik ja kliimaseaduse juhtrühmas osalenud Kati Rostfeldt.
Keskkonnaühenduste hinnangul ei ole kliimaseaduse eesmärgid piisavad ning riik lähtub lühiajalistest majandushuvidest, mitte eksistentsiaalsest ohust.
Kestlikkusaruandluse direktiiv on toonud paljude ettevõtete juhtimisse muudatusi. Esimene kohustuslik aruandeaasta näitas, kui keeruline võib uue süsteemi käivitamine olla koos põhjalike standardite ja tehniliste nõuetega. Paljudele jäi mulje, et uus aruandlus mitte ei toeta, vaid segab juhtimist.
Enimloetud
1
3
Riik tahab täielikult vabatahtlikku aruandlust
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Töötajate arv kõigub 250 ja 10 000 vahel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele