Neste: transpordi heide kasvab mühinal, kliimaseadus seda ei ohja
Vaatamata majanduslangusele kasvab nii kütuste tarbimine kui ka transpordisektori heide märgatavalt. Sellise kliimaseadusega me 2030. aasta eesmärke ei täida, kirjutab Neste Eesti juhatuse liige Ülle Tamme.
Neste Eesti juhatuse liige Ülle Tamme tõdeb, et praegusel kujul kliimaseadus ei aita täita kliimaeesmärke Foto: Raul Mee
Kütuste tarbimine ja transpordi heide kasvab mühinal isegi keset majandussurutist. Praegusel kujul ei ole eelnõu ja seal seatud transpordisektori heitkoguste vähendamise eesmärk jälgitav ega kontrollitav. Nii ei saavuta me 2030. aasta kliimaeesmärke ega taga ratsionaalset, eelnevalt kokku lepitud printsiipidel ja ette hinnatud, mitte jooksvalt selguvatel mõjudel põhinevat kliimapoliitikat.
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Kliimaseaduse eelnõu kvaliteeti on tõmmanud alla soov teha seadus kõigest aastaga. Seetõttu on seaduse tekst üldine ega anna ettevõtjatele kindlustunnet, kirjutab tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik ja kliimaseaduse juhtrühmas osalenud Kati Rostfeldt.
Lepasepp: kliimaseadus on nagu alkoholisõltlase jutt
Sunly käib välja kolm ettepanekut, kuidas kliimaseaduse eelnõu ja seletuskirja täiendada. Need puudutavad maismaatuuleparke, elektrifitseerimist ja riigihankeid.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse.
Maailm võtab jätkusuutlikkust üha rohkem omaks ning heitmete vähendamise kiire vajadus on saanud selgemaks, seega on biokütused transpordisektori süsinikuheite vähendamisel üks võtmetähtsusega meede. Biokütuseid ümbritsev õiguskeskkond on keerukas ning erineb riigiti oluliselt.