Pea tuhat ettepanekut hiljem: kaugele on jõutud kliimaseadusega?
Kliimaseaduse eelnõule saadeti üle 900 muudatusettepaneku. Tööstuse heitepuhver jääb, kuid nüüd vaatab ministeerium ka süsiniku kinnipüüdmise poole, mida on seni välditud.
Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets tõdes, et ka tööstuses ja energeetikas saaks tõsta ambitsiooni, aga seejuures tuleb kaaluda sotsiaalmajanduslikke tagajärgi. Foto Madis Veltman/Postimees/Scanpix Foto: Madis Veltman
Täna andis kliimaministeerium ülevaate, kui kaugele on kliimaseadusega jõutud. Ministeeriumile laekus 920 ettepanekut 61 organisatsioonilt. Ministeerium on need üle vaadanud ning teeb seaduseelnõusse ja seletuskirja muudatused.
Peagi ametist lahkuv riigisekretär Taimar Peterkop teatas, et kõlastab kliimaseaduse vaid siis, kui arvestatakse tema välja toodud märkustega, mida on hulgi. Eelnõus puudub põhjendus, miks on Eesti eesmärgid madalamad ELi omadest, märgib Peterkop.
Kliimaseaduse eelnõu kvaliteeti on tõmmanud alla soov teha seadus kõigest aastaga. Seetõttu on seaduse tekst üldine ega anna ettevõtjatele kindlustunnet, kirjutab tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik ja kliimaseaduse juhtrühmas osalenud Kati Rostfeldt.
Vaatamata majanduslangusele kasvab nii kütuste tarbimine kui ka transpordisektori heide märgatavalt. Sellise kliimaseadusega me 2030. aasta eesmärke ei täida, kirjutab Neste Eesti juhatuse liige Ülle Tamme.
30 aastat tagasi oli aeg teha õigeid panuseid ning ka siis öeldi Eestis, et “ei saa”. Saab küll ja saab käsikäes kliimaseadusega, mis seab tunduvalt kõrgemad eesmärgid, kirjutab tehnoloogiaettevõtja, Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees Jüri Kaljundi.
Novembri keskel selgusid Porchester Hallis Londonis maineka Corporate Reporting Awards 2024 võitjad enam kui tosinas kategoorias, kus parima ESG raporti võitjaks tunnistati Coca-Cola Hellenic Bottling Company.