Riigisekretär on kliimaseaduse suhtes ülikriitiline: eelnõu pole kooskõlas rahvusvaheliste eesmärkidega
Nii nagu paljud ettevõtjad, teadlased ja õiguseksperdid viitab ka Peterkop kliimaseaduse eelnõu vähesele ambitsioonikusele. Ta toob välja vastukõlad eri dokumentide kasvuhoonegaaside (KHG) vähendamise eesmärkides. Eesmärkide mitte täitmine tähendab rahalist kulu riigieelarves.
Seotud lood
Eesti Energia näeb ebakõlasid kliimaseaduse ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide vahel. Kuigi põlevkiviõlitööstuse heide saab 2040. aastani kasvada, võib sektor Eesti Energia arvates lakata enne olemast.
Tööandjate keskliit jätab kliimaseaduse praegusel kujul kooskõlastamata. Liidu sõnul on eelnõu valminud liiga rutakalt, tuues kaasa rida puudujääke, nagu kindlustunde puudumine ja konkurentsivõime alandamine.
Rohetehnoloogia liit soovitab lõpetada juba järgmisel aastal fossiilkütuste subsideerimise, vähendada menetlusaega ja siduda kasvuhoonegaaside hulk SKPga.
Kliimakindla majanduse seaduse kava on olnud kuu aega avalik, aga torm selle ümber pole sugugi vaibunud. Peamiselt kritiseeritakse seaduse vähest ambitsioonikust. Kliimaministeerium peab aga eesmärke realistlikeks.
Taastuvenergia sektor on Balti riikides viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Heaks näiteks on augustis 2024 Leedus saavutatud rekord päikeseenergia katvuse kohta, mille osakaal elektritootmises ulatus 21,3%-ni kogu nõudlusest. ACC Distributioni rohelise energia üksuse juhi Martynas Pukinskase sõnul muutub taastuvenergia järjest olulisemaks osaks Leedu energiasüsteemis.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Kas hakkame generaatoreid kokku ostma?
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele