Kliimaseaduses on paika pandud sektoripõhised eesmärgid aastateks 2030, 2035 ja 2040. Eesti Energia ei pea sellist lähenemist aga võimalikuks. Nende arvates peab lähenema ettevõttepõhiselt. “Mitte ühtegi sektorit, mis eelnõus on välja toodud, ei juhita Eestis sektoripõhiselt. Juhtimine toimub ikka ettevõtete, ühingute, ühistute jms põhiselt,” kirjutab regulaarsuhete osakonna juht Andres Tropp tagasisides.
Seotud lood
Metsa- ja puidutööstuse liit on seisukohal, et kliimaseadus ei toeta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning lükkab kolmandat aastat languses oleva majanduse veelgi kiiremale allakäigule.
Riigifirma Eesti Energia ei ole põlevkiviturul oma seisundit kuritarvitanud, otsustas konkurentsiamet.
Rohetehnoloogia liit soovitab lõpetada juba järgmisel aastal fossiilkütuste subsideerimise, vähendada menetlusaega ja siduda kasvuhoonegaaside hulk SKPga.
Tööandjate keskliit jätab kliimaseaduse praegusel kujul kooskõlastamata. Liidu sõnul on eelnõu valminud liiga rutakalt, tuues kaasa rida puudujääke, nagu kindlustunde puudumine ja konkurentsivõime alandamine.
Ettevõtluse ja ESG maailmas on küpsemas uus tasakaal, kus regulatsioonid ei takista ettevõtete konkurentsivõimet ega tekita asjatut lisakulu. Liigne bürokraatia pärsib just neid ettevõtteid, kes tahaksid oma äri kestlikumaks muuta, kuid ei suuda täita keerulisi ja ressursimahukaid nõudeid. Tõhus ESG suund peaks olema praktiline, ettevõtteid toetav ja andma neile vabaduse leida oma tegevusalale sobivaimad lahendused, kirjutab TalTech majandusteaduskonna programmijuht Martin Malm.
Enimloetud
1
3
Riik tahab täielikult vabatahtlikku aruandlust
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Töötajate arv kõigub 250 ja 10 000 vahel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele