Kliimaseaduses on paika pandud sektoripõhised eesmärgid aastateks 2030, 2035 ja 2040. Eesti Energia ei pea sellist lähenemist aga võimalikuks. Nende arvates peab lähenema ettevõttepõhiselt. “Mitte ühtegi sektorit, mis eelnõus on välja toodud, ei juhita Eestis sektoripõhiselt. Juhtimine toimub ikka ettevõtete, ühingute, ühistute jms põhiselt,” kirjutab regulaarsuhete osakonna juht Andres Tropp tagasisides.
Seotud lood
Metsa- ja puidutööstuse liit on seisukohal, et kliimaseadus ei toeta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning lükkab kolmandat aastat languses oleva majanduse veelgi kiiremale allakäigule.
Riigifirma Eesti Energia ei ole põlevkiviturul oma seisundit kuritarvitanud, otsustas konkurentsiamet.
Rohetehnoloogia liit soovitab lõpetada juba järgmisel aastal fossiilkütuste subsideerimise, vähendada menetlusaega ja siduda kasvuhoonegaaside hulk SKPga.
Tööandjate keskliit jätab kliimaseaduse praegusel kujul kooskõlastamata. Liidu sõnul on eelnõu valminud liiga rutakalt, tuues kaasa rida puudujääke, nagu kindlustunde puudumine ja konkurentsivõime alandamine.
Neste ärihommikul erinevad turuosalised kokku toonud vestluspaneel lahkas transpordimaastiku olevikku ja tulevikku. See puudutab paljusid, sest küsimus on korraga nii energiajulgeolekus, keskkonnaga arvestamises, ärilises jätkusuutlikkuses ja konkurentsivõimes kui ka regulatsioonide täitmises. Paljud lahendused on käegakatsutavad juba täna, kuid kasutuselevõtuks on tarvis ühtset arusaama nende mõjudest, õiglasemat maksustamist ja kindlaid seadusemuudatusi.
Enimloetud
1
Viimased uudised
A-energiaklass on Eestis kuni 30% kallim kui Lätis ja Leedus
Üritused
Hetkel kuum
Kui palju raha on aruandlusele juba kulutatud?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele