EMPLi juhatuse esimehe Jaano Haidla sõnul toetab liit eelnõus välja toodud eesmärke leevendada kliimamuutusi, nendega kohaneda ja luua eeldused puhta ja kasvuhoonegaaside vaba majanduse kasvuks.
Seotud lood
Tööandjate keskliit jätab kliimaseaduse praegusel kujul kooskõlastamata. Liidu sõnul on eelnõu valminud liiga rutakalt, tuues kaasa rida puudujääke, nagu kindlustunde puudumine ja konkurentsivõime alandamine.
Vaatamata majanduslangusele kasvab nii kütuste tarbimine kui ka transpordisektori heide märgatavalt. Sellise kliimaseadusega me 2030. aasta eesmärke ei täida, kirjutab Neste Eesti juhatuse liige Ülle Tamme.
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Rohetehnoloogia liit soovitab lõpetada juba järgmisel aastal fossiilkütuste subsideerimise, vähendada menetlusaega ja siduda kasvuhoonegaaside hulk SKPga.
ESG-st rääkides on keskkonnamõjude ja läbipaistva juhtimise tähtsus teada-tuntud.„Social“ ehk sotsiaalne mõõde keskendub eeskätt töötajatele ja nende heaolule. „Inimesed on iga organisatsiooni tuum,“ rõhutab Maag Foodi personalidirektor Relika Rohtoja. „Jätkusuutlikkus ei tähenda üksnes loodusressursside säästlikku kasutamist, vaid ka tervete ja motiveeritud inimsuhete arendamist.“
Enimloetud
1
4
A-energiaklass on Eestis kuni 30% kallim kui Lätis ja Leedus
Viimased uudised
A-energiaklass on Eestis kuni 30% kallim kui Lätis ja Leedus
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele