Riigikontroll: riigil võib olla saamata jäänud kümnete miljonite eest saastetasu
Põlevkivitööstus hiilib saastetasudest mööda, ehitades päikeseparke mitmeteistkordse maja kõrguse mäe otsa, arvutamine on pilla-palla ja keskkonnaamet laseb sel kõigel juhtuda.
Keskkonnaamet pidi Rail Balticu loodusmõjusid hüvitama, kuid tegelikkuses hoopis süvendas neid. Tuleb välja, et see on korduv viga, millele riigikontroll on ennegi tähelepanu juhtinud.
Eesti 200 juht Kristina Kallas näeb bürokraatia vähendamiseks vajadust kärpida keskkonnaameti töötajate hulka, aga ameti juhi Rainer Vakra sõnul pole see lahendus. “Nõrk keskkonnaamet on ettevõtja õudusunenägu,” märkis Vakra.
“Potentsiaalne majanduslik mõju võib olla katastroofiline”
Eesti Energias on viimastel aastatel olnud suuri rikkumisi keskkonnanõuete täitmisega ning alt mindud tulevikutehingutega, riigifirma loodab, et olulist finantsmõju omaniku tehtud raportist ei tule. Raport ise nii roosiline ei ole.
Süsinikumahukad tootmised on juba 20 aastat pidanud Euroopa Liidus heitmete eest maksma ja murekoht on, et kui süsinikumaksu ei tule, jääks tootmine kolmandatesse riikidesse ja Euroopa Liit pole konkurentsivõimeline, rääkis kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas.
"Keskealine valge mees" ehk traditsioonilise juhi arhetüüp on tegelikult kestlikkuse etalon – stabiilse ja ellujääva äri sümbol, kelle najal on püsinud Eesti ettevõtlus ja majandus. Miks jääb aga mulje, et majandusvedurid eelistavad tuleviku ärimudelite disainimisest ja käima lükkamisest kõrvale jääda?