Reovee kasutamine aitab Tallinna Veel säästa kuni miljon eurot aastas
Tallinna Vesi avas Paljassaares koostootmisjaama, kus toodetakse reoveest energiat. See aitab ettevõttel kulusid vähendada ja tagab kriisiolukordades veevarustuse.
Tallinna Vee koostootmisjaam Paljassaares. Koostootmisjaamas toodetakse reovee puhastusprotsessi käigus tekkivast biogaasist kogu puhastusjaamas vajaminev soojusenergia ja pool elektrienergiast.
Foto: Liis Treimann
Tallinna Vee tegevjuhi Aleksandr Timofejevi sõnul võimaldab koostootmisjaam toota energiat keskkonnasõbralikul viisil. Nimelt töötab koostootmisjaam biogaasil, mis tekib reoveesette kääritamisel.
Iga veekraanist lastud tilk on laen looduselt, mille peaksime sama puhtalt tagasi andma. Selleks saab iga inimene oma koduse veetarbimisega otseselt kaasa aidata, kirjutab Tallinna Vee tegevjuht Aleksandr Timofejev.
Konkurentsivõime parandamine on vajalik, kuid see ei tohi tulla looduse ega inimeste heaolu arvel. Keskkonnaregulatsioone nõrgendades teeme endale karuteene, kirjutavad Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks ja Eesti Rohelise Liikumise tegevjuht Marilin Eessalu.
ESG nõuete muutumine alles selgub, aga poole peame valima kohe. Ja otsustama ka iseseisvuse hinna. Rohepööre on kallis, aga mis hinnaga on vabadus, küsib ringmajanduse ekspert ja koolitaja Kadi Kenk.
Äripäeva raadio rohetehnoloogia saates "Cleantech" tuleb juttu taastuvenergiast ehitussektoris ja sellest, milliseid ESG eesmärke selle abil täita saab.
„Põllumajandust kritiseeritakse, et see on suur saastaja, ning sellepärast tahtsime teada saada, kui halvad siis tegelikult oleme,“ räägib saates Eesti suurima kodumaisel kapitalil tegutseva põllundusettevõtte Agrone Grupi juhatuse liige Margus Muld.