Hiiumaal valmivad päriselt lagunevad prügikotid. “Turul on nii nõudlust kui süsteemseid puudujääke”
Meil on toode ja tehnoloogia olemas, kuid turul esinevad väärarusaamad ja süsteemsed puudujäägid, mis on suuremad takistused kui tootmisvõimekus või nõudlus, rääkis biokotte tootva BioBag Balticu juht Madis Tafenau.
Biolagunevate prügikottide tootmine käib Hiiumaal Dagöplasti tehases. Juba kümme aastat kuuluvad ettevõtted ühte gruppi.
Foto: Julia-Maria Linna
Norra kontserni kuuluv BioBag Baltic toodab Eestis sertifitseeritud biolagunevaid kotte, mis suudavad sobivates tingimustes täielikult laguneda ilma mikroplasti tekitamata. Ettevõtte juht ja kaasomanik Madis Tafenau ütles intervjuus Äripäeva raadiole, et tehnoloogia ja toode on valmis, kuid turul esinevad väärarusaamad ja süsteemsed puudujäägid on saanud suuremaks takistuseks kui tootmisvõimekus või nõudlus.
Hiiumaa plastitööstus Dagöplast suunab paar miljonit eurot keskkonnainvesteeringuteks. Suurendatakse biolagunevate materjalide osakaalu ja vaadatakse optimistlikult ligniini poole.
Saksamaalt ja Soomest plastjäätmeid importiva ettevõtte Neular juht Ilo Rannu ütleb, et kultuur algab prügikastist. Tema sõnul teevad mõne naabri jäätmed Eesti prügikastide sisule silmad ette.
Pakendite liigiti kogumine areneb Eestis jõudsalt. Kuigi sorteerimine on kodudes paranenud, on vaja pingutada, et materjalide ringlussevõtt kasvaks, kirjutab Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann.
Baltikumi taastuvenergia areng sai hiljuti olulise täienduse - Leedus, Pakruojise rajoonis, avati ametlikult Ramonaičiai päikesepark, mis on üks piirkonna suuremaid ja tehnoloogiliselt arenenumaid. Projekti arendajaks on Acme Grupė koosseisu kuuluv Acme Solar Group. Tegu on esimese sedavõrd mahuka päikesepargiga Leedus, mis valmis täielikult kohaliku kapitali toel.