Ehitusmaterjali tootja impordib põhjanaabrite jäätmeid. „Eesti prügi on kohutavalt kehv“
Saksamaalt ja Soomest plastjäätmeid importiva ettevõtte Neular juht Ilo Rannu ütleb, et kultuur algab prügikastist. Tema sõnul teevad mõne naabri jäätmed Eesti prügikastide sisule silmad ette.
Neular on Paide külje all tegutsenud viimased üheksa aastat. Aastas on neil võimekus plastlaudeks vorpida neli tonni plastjäätmeid. Foto: Liis Treimann
Paide lähedal tegutsev ettevõte Neular impordib Euroopast plastjäätmeid eesmärgiga muuta need ehitusmaterjaliks. Tehases antaksegi jäätmetele uus elu plastprofiilide näol. Neist omakorda valmivad eeskätt Lääne-Euroopas terrassid, aiad või hobuboksid.
Valitsuse väljakuulutatud jäätmereform tekitab praegustes suurtes prügivedajates ja -käitlejates nii toetavaid kui ka eitavaid reaktsioone, kuid ühes ollakse kindel: nii odav jäätmevedu ei tule, kui minister lubas.
Elektroonikaseadmete kogumine on uue aja haigus, hõivates kodudes aina rohkem väärtuslikku ruumi, tõdeb ringmajanduse ekspert Kadi Kenk. Ka Norstati uuring näitab, et üle poolte eestlastest jättis oma eelmise nutitelefoni sahtlisse seisma.
Pakendiringluse ja ringmajandusettevõtete liidu juhatuse liige Alder Harkmann rääkis, et maksame juba täna kinni seda, et ei suuda pakendijäätmeid piisavalt ringlusse suunata. Ringlussevõtt peaks olema – erinevalt praegusest – ladestamisest ja põletamisest soodsam.
Taristuminister Vladimir Svet saatis kooskõlastusringile jäätmereformi eelnõu, mille eesmärk on suurendada jäätmete ringlussevõttu ja parandada jäätmekorraldust. Reformi läbiviimiseks investeerib kliimaministeerium ringmajandusse kokku 111 miljonit eurot.
Euroopa Komisjoni mõjuhinnangutest lähtuvalt on aastaks 2030 ikka veel suurem osa maanteel liikuvatest sõidukitest bensiini- või diislimootoriga. Neste partnerlussuhete juhi Mats Hultmani sõnul on tähtis üleminekuajal pakkuda kestlikke kütuselahendusi ka neile sõidukitele ja masinaparkidele, mida ei ole otstarbekas välja vahetada näiteks elektriliste vastu.