Euroopa Komisjon kavatseb lõpuks paika seada 2040. aasta kliimaeesmärgi, kuid seda järeleandmistega. Näiteks tahetakse lubada süsinikukrediitide kasutamist, millele seisab Euroopa enda teadusnõukogu vastu.

- Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Foto: ZUMAPRESS.com/Scanpix
Euroopa Liit on õiguslikult paika pannud kaks eesmärki: vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside (KHG) heidet 55% võrreldes 1990. aasta tasemega ning saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Euroopa Komisjon ütles juba mullu veebruaris, et tahab paika panna eesmärgi vähendada 2040. aastaks emissioonide hulka 90% võrreldes 1990. aastaga. Komisjon oleks pidanud selle ettepaneku esitama tänavu märtsis, ent see on kuid edasi lükkunud ja tuleb ilmselt välja kuu aja pärast, 2. juulil.
Näib, et sihi saavutamiseks lubatakse mitmeid mööndusi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestlased on kaasa läinud äriga, mis võib keskkonnale rohkem kahju kui kasu teha, kirjutab
Äripäev.
Valitsus kinnitas, et Eesti nõustub Euroopa Komisjoni pakutud eesmärgiga vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heidet Euroopa Liidu üleselt 90% võrreldes 1990. aastaga. Selleks on vaja uusi tehnoloogiaid, et süsinikku kinni püüda.
Kui saneerimine ei anna soovitud tulemust, peab astuma pankrotiteed ‒ nii läks süsinikukrediite müüva idufirma Kwotaga.
eAgronomist välja kasvanud Eesti idufirma teatas tegevuse lõpetamisest, sest nende turg on sügavalt katki.
Ühistransport pakub tõhusat alternatiivi autostumisele ja mängib seega suurt rolli kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. Oluline on ka sõiduki valik ja kasutatud kütus. Üleminek jätkusuutlikumale ühistranspordile kätkeb omi väljakutseid, kuna transpordiettevõtted peavad arvesse võtma oma veeremit, kindlaid nõudeid erinevat tüüpi liinide jaoks (nt linna- ja kaugliinid) ning ka üleüldist tasuvust liinivedusid korraldades.