Riigi energia- ja kliimakava kiideti lõpuks heaks, kuid kliimaseaduse sihid jäävad välja
Riiklik energia- ja kliimakava ehk REKK 2030 ei sea uusi eesmärke ega meetmeid, vaid on sisult aruanne Euroopale meie kliima- ja energiapoliitika edenemise kohta.
Seotud lood
Reformierakond ja Eesti 200 lubasid riigikogu valimiste eel, et kehtestavad võimule saades kliimaseaduse. Nüüd kahekesi riiki tüürides jäetakse kliimaseaduse eelnõu aga sahtlisse. Poolteist aastat pingutusi siiski luhta ei lähe, lubavad asjaosalised.
Ettepanek kliimaseadus sahtlisse jätta tuli kliimaministeeriumist. Kliimaseadust ei tule, aga eesmärgid jäävad, ütles uus energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Euroopa Komisjon kavatseb lõpuks paika seada 2040. aasta kliimaeesmärgi, kuid seda järeleandmistega. Näiteks tahetakse lubada süsinikukrediitide kasutamist, millele seisab Euroopa enda teadusnõukogu vastu.
Fossiilkütuste osakaal on transpordis kasvanud
Fossiilkütuste osakaal on transpordisektoris hoopis kasvanud, heitkogustega kauplemise süsteemi ETS2 kardetakse enne valimisi nagu tuld. Kui palju kõik lõpuks maksma läheb, ei tea täna keegi.
Pärast regulatiivse surve taandumist on paljudel ettevõtetel tekkinud küsimus: kuidas edasi, kui enam ei öelda, mida teha? Kui reeglid taanduvad, jäävad alles valikud. Just need valikud näitavad, milline on ettevõtte tegelik mõjuvõime.
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Fossiilkütuste osakaal on transpordis kasvanud
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele