Ohtlike võõrliikide nimekiri täieneb 26 uue liigiga

Konkurentsivõime parandamine on vajalik, kuid see ei tohi tulla looduse ega inimeste heaolu arvel. Keskkonnaregulatsioone nõrgendades teeme endale karuteene, kirjutavad Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks ja Eesti Rohelise Liikumise tegevjuht Marilin Eessalu.

Ogalik on Rootsi idarannikul nii kiiresti ja ulatuslikult levinud, et ähvardab sealse ökosüsteemi segi pöörata. Rootsi majanduslehe Dagens Industri arvates peavad teised Läänemere-äärsed riigid sarnaselt Eesti ja Lätiga piirama traalpüüki, et räime ja heeringa populatsioonid püsiks ning ogalikke ohjes hoiaks.

Valitsus plaanib suurendada majandusmetsa pindala 70 protsendini kogu metsamaast, mis lubaks täiendavalt raiuda enam kui kahe Tallinna suuruse ala. Kuidas praktikas piirist kinni pidada ja kas majandamine tuleb kaitsealuse metsa arvel, pole veel selge.

Eesti Maaülikooli metsateadlane Reimo Lutter näeb vajadust tuua metsanduses rohkem esile teaduspõhiseid otsuseid ja väärtustada koostööd metsaomanikega. Lutteri sõnul on mets ühiskonnas vastuoluline teema, kuid lahendused saavad sündida ainult siis, kui arvesse võetakse nii ökoloogilisi, majanduslikke kui ka sotsiaalseid väärtusi.

Põhja-Tallinnasse Hundipea linnajagu rajav ettevõtja Markus Hääl usub, et kestlikkuse edendamine ei vaja revolutsioonilisi, vaid tähendusrikkaid muutusi. “Alustada saab iseenda elustiili muutmisest, mis suuri kärpeid ei nõua, kuid suurt rolli mängivad,” rääkis ta raadiosaates “Juhtides tulevikku”.