Valitsus plaanib suurendada majandusmetsa pindala 70 protsendini kogu metsamaast, mis lubaks täiendavalt raiuda enam kui kahe Tallinna suuruse ala. Kuidas praktikas piirist kinni pidada ja kas majandamine tuleb kaitsealuse metsa arvel, pole veel selge.

- Kaitsealuse metsa hulka tahetakse arvestada ka hüvitusalad, mis peaksid aga pärast laastamist looduskahju korvama.
- Foto: Liis Treimann
Eestimaa Looduse Fondi juhi
Tarmo Tüüri sõnul on nii metsaelustiku kui ka puidu tagavara mõlemad languses. “Selles olukorras oleks loogiline leida kesktee või tasakaal, kuidas käia metsaga ringi mõistlikumalt kui seni. See otsus on sedavõrra kurvastavam ja üllatav, et see on ikkagi pigem samm vastupidises suunas,” ütles Tüür Kestlikkusuudistele.
Praegu on metsamaast majandatav osa 68,4%, statistiline viga on majanduspiiranguta metsades 1,7%. Kui majandusmetsa osakaal suurendada 70%ni, siis isegi veapiiri arvestades jääb ruumi laienemiseks ligi 37 000 hektari ulatuses, mis on enam kui kahe Tallinna suurune ala, kinnitati keskkonnaagentuurist.
Idee käis välja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit majanduskasvu nõukojas, kuid energeetika- ja keskkonnaminister
Andres Sutt (Reformierakond) ütles, et on seda ajanud oma ametiaja algusest saati.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ajal, mil peame liikuma Euroopa Liidus kokku lepitud süsinikuneutraalsuse suunas ning Eesti metsadest on saanud hoopis süsiniku õhkupaiskajad, survestab metsasektor metsa samas mahus edasi raiuma.
Eesti Maaülikooli metsateadlane Reimo Lutter näeb vajadust tuua metsanduses rohkem esile teaduspõhiseid otsuseid ja väärtustada koostööd metsaomanikega. Lutteri sõnul on mets ühiskonnas vastuoluline teema, kuid lahendused saavad sündida ainult siis, kui arvesse võetakse nii ökoloogilisi, majanduslikke kui ka sotsiaalseid väärtusi.
Vihmametsade kaitseks loodud Euroopa Liidu määruse edasilükkamine ei päästa veel pealtnäha vihmametsadega üldse mitte seotud ettevõtteid maailma teises otsas kohustusest koguda oma tarnijatelt kaupade kohta täiesti uut laadi infot.
Eestlased on kaasa läinud äriga, mis võib keskkonnale rohkem kahju kui kasu teha, kirjutab
Äripäev.
Eestis põllumajanduses juhtivat positsiooni omav Maag Agro on enda 2023. aasta andmete põhjal teinud esimese süsinikuheitmete mõõtmise. Ettevõtte eesmärk ei ole vaid optimeerida tootmisprotsesse, vaid panustada aktiivselt ka kestlikkuse ja keskkonnaalaste eesmärkide täitmisse.