Teadur: kliimapoliitika jääb valimisprogrammides nõrgaks
Kuigi kliimamuutuste küsimus peaks olema elukeskkonna tuum, jääb see Eesti erakondadele kohalike valimiste kontekstis parimal juhul kõrvalteemaks, kirjutab politoloog Lauri Peterson.
2025. aasta on kujunemas kas teiseks või kolmandaks kõige soojemaks aastaks ajaloos. Rekordiliselt kõrged globaalsed temperatuurid teevad valusalt selgeks, et senised pingutused kliimamuutuste pidurdamiseks jäävad endiselt väheseks ja on vajalikud.
Seotud lood
Eesti inimesele läheb korda metsandus, mitte kliima ja lähiaastail süveneb skepsis nii inimestes kui poliitikas veelgi, tõdevad politoloog Tõnis Leht ja ettevõtja Mihkel Tammo.
Euroopa Komisjon tuli täna välja pikalt oodatud kliimaeesmärgiga 2040. aastaks, ent hinnaalandustega, lubades näiteks süsinikukrediitide kasutamist.
Valitsus kinnitas täna, et Eesti toetab põhimõtteliselt Euroopa Liidu 2040. aasta kliimaeesmärki, olles nõus välja käidud järeleandmistega.
Keskkonnaühendused paluvad riigiasutustelt, et Eesti seisaks Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimistel plaanitust märgatavalt suurema kliimarahastuse eest.
"Keskealine valge mees" ehk traditsioonilise juhi arhetüüp on tegelikult kestlikkuse etalon – stabiilse ja ellujääva äri sümbol, kelle najal on püsinud Eesti ettevõtlus ja majandus. Miks jääb aga mulje, et majandusvedurid eelistavad tuleviku ärimudelite disainimisest ja käima lükkamisest kõrvale jääda?
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele