Igal aastal müüb riik enampakkumisel kindla hulga CO2 kvooti, mida ostavad ettevõtjad. Nii laekub riigikassasse heitmekvootide müügist saadud tulu.
Foto: Liis Treimann
Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist ehk lihtsalt öeldes süsinikukvootidest sai Eesti eelmisel aastal enampakkumiselt 253,5 miljonit eurot ning tunamullu 358,8 miljonit eurot, mis teeb kahe aasta peale kokku üle 612 miljoni euro, teatas kliimaministeerium.
Süsinikumahukad tootmised on juba 20 aastat pidanud Euroopa Liidus heitmete eest maksma ja murekoht on, et kui süsinikumaksu ei tule, jääks tootmine kolmandatesse riikidesse ja Euroopa Liit pole konkurentsivõimeline, rääkis kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas.
Põlevkivitööstus hiilib saastetasudest mööda, ehitades päikeseparke mitmeteistkordse maja kõrguse mäe otsa, arvutamine on pilla-palla ja keskkonnaamet laseb sel kõigel juhtuda.
Eesti inimesele läheb korda metsandus, mitte kliima ja lähiaastail süveneb skepsis nii inimestes kui poliitikas veelgi, tõdevad politoloog Tõnis Leht ja ettevõtja Mihkel Tammo.
Viru Keskust on edukal ajal külastanud kuni 15 miljonit inimest aastas. Tallinna kesklinnas tegutsev kaubakeskus on investeerinud jätkusuutlikku töötamisse miljoneid eurosid ning saavutanud sellega regiooni väikseimad kulud ja konkurentsieelise.