2024 oli kõige soojem aasta, ületades esimest korda 1,5 kraadi piiri
2024. aasta oli globaalselt kõige soojem aasta mõõtmisajaloos. See oli ka esimene aasta, mil maakera keskmine temperatuur ületas 1,5 °C piiri võrreldes tööstuseelse ajaga.
Praegu lõõmavad USA läänerannikul Los Angeleses suured tulekahjud, kahjustades kümneid tuhandeid hooneid ja nõudes kümneid inimelusid. Inimtekkelised kliimamuutused muudavad ka tulekahjud sagedasemaks.
Foto: AFP/Scanpix
Selge on see, et inimtekkelised kliimamuutused on temperatuuriäärmuste peamine põhjus. 2024 mängis ebatavalistes temperatuurides rolli ka ilmastikunähtus El Niño, mis põhjustab püsivate tuulte ja hoovuste suunamuutusi, toob kaasa saju kuivades piirkondades ja põua niisketel aladel ning soojendab Lõuna-Ameerika läänerannikul ookeani vett.
Tänavune november oli soojuselt teine eelmise aasta järel. 2024. aastast kujuneb väga tõenäoliselt mõõteajaloo kõige soojem aasta ja esimene kalendriaasta, mis ületab tööstuseelset keskmist rohkem kui 1,5 °C.
Keskkonnaagentuuri ülevaatest selgub, et 2024. aasta oli Eesti soojuse rekorditabelis 2. kohal. Päikest paistis rohkem ja sademeid oli vähem. Samas oli äikest palju rohkem.
Äripäev tegi koos Sustinerega ära väiksemas mahus kahese olulisuse hindamise. Loe lähemalt, mis kahese olulisuse analüüs on, kuidas seda tegime ja meile oluliste mõjukohtadeni jõudsime.
Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ütleb, et ainus võimalus on investeerida ja arendada rohetehnoloogiat, Eestis eriti meretuuleparke. Põlevkivist enam ei piisa.
Pärast regulatiivse surve taandumist on paljudel ettevõtetel tekkinud küsimus: kuidas edasi, kui enam ei öelda, mida teha? Kui reeglid taanduvad, jäävad alles valikud. Just need valikud näitavad, milline on ettevõtte tegelik mõjuvõime.